5.Avaldada teade J S (isikukood: xxxx) kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud
1.Viru Maakohus kuulutas 10.02.2020 kohtumäärusega välja füüsilise isiku J S pankroti. 25.08.2020 kohtumäärusega kinnitas kohus jaotusettepanek J S (pankrotis) pankrotimenetluses ja II järgu tunnustatud nõuded kogusummas 16 743,71 eurot, mis jagunes võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Bigbank AS 12 095,46 eurot, 72,24 % Kohtutäitur Kristiina Feinman 148,48 eurot, 0,89 % Kohtutäitur Arvi Pink 102,00 eurot, 0,61 % Kohtutäitur Arvi Pink 260,76 eurot, 1,56 % Themis Õigusbüroo OÜ 2420,34 eurot, 14,46 % Kohtutäitur Kaire Põlts 63,66 eurot, 0,38 % Swedbank AS 1283,78 eurot, 7,67 % Swedbank Liising AS 369,23 eurot, 2,21 % 23.11.2020 lõpetas kohus J S pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud on summas 16 743,71 eurot, mis jaguneb alljärgnevalt: Bigbank AS 12 095,46 eurot, 72,24 % Kohtutäitur Kristiina Feinman 148,48 eurot, 0,89 % Kohtutäitur Arvi Pink 102,00 eurot, 0,61 % Kohtutäitur Arvi Pink 260,76 eurot, 1,56 % Themis Õigusbüroo OÜ 2420,34 eurot, 14,46 % Kohtutäitur Kaire Põlts 63,66 eurot, 0,38 % Swedbank AS 1283,78 eurot, 7,67 % Swedbank Liising AS 369,23 eurot, 2,21 % Sama määrusega algatati võlgniku J S suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus vastavalt PankrS §-le 171. Määrati J S usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses M S (isikukood: xxxx, elukoht: Xxxx, e-posti aadress: xxxx, mob tel nr: xxxx). Usaldusisik on kohustatud esitama andmed võlgniku kohustuste täitmise kohta iga aasta 23. novembriks. Esimene aruanne tuleb esitada 23.11.2021. Usaldusisik peab PankrS § 172 kohaselt võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. Kohtumääruse järgi tuleb võlgnikul täita ka PankrS § 173 sätestatud kohustusi.
2.Aruanded on esitatud 02.12.2021 (täiendavad lisad on esitatud 13.12.2021, esialgselt 02.12.2021 esitatud aruanne ei olnud nõuetekohane) ja 16.12.2022. Aruanded on esitatud kohtunõude järgselt ja mittetähtaegselt. 14.03.2023 esitas võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ kohtule taotluse. Võlausaldaja osundas, et mõlemad aruanded on esitatud hilinemisega ja täidetud puudulikult. Võlausaldaja palus lõpetada võlgniku suhtes toimuva kohustustest vabastamise menetluse süülise rikkumise tõttu võlausaldaja huvide kahjustamisel alustel.
3.27.03.2023 vastuses osundas võlgnik, et viimane aruanne esitati hilinemisega seetõttu, et usaldusisik oli töökohustuste tõttu hõivatud ja september 2022 osas märkis võlgnik, et talle ja 2(8)
usaldusisikule jäi arusaamatuks väljamaksete tegemise vajadus. Kui september 2022 tuli teha väljamakseid, siis on võimalik seda tagantjärgi teha.
4.30.03.2023 kohtunõudes andis kohus võlausaldajatele tähtaja, so 14 päeva kohtunõude kättesaamisest võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas seisukoha esitamiseks. Lisaks eeltoodule tuli võlausaldajatel vastavaks tähtajaks teada, millal ja millises suuruses on võlgnevusi täidetud või puuduvad võlgnevuse katteks laekumised. Kohus selgitas, et alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. 1. juulist 2022 reguleerivad kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja läbiviimist FiMS §-d 44 jj. Seadust kohaldatakse pärast füüsilise isiku maksejõuetusseaduse jõustumist 1. juulil 2022 esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele (FiMS § 68 lg 1). PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. PankrS § 1933 lg 1 näol on tegemist üleminekusättega olukorras, kus FiMSi kohaselt lüheneb kohustustest vabastamise periood kolme aastani, mis on direktiivist (EL) 2019/1023 tulenev nõue (art 21 lg 1). Käesoleval juhul on 1. juuliks 2022 PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseni rohkem kui kolm aastat (kohustustest vabastamise menetlus algatati 23.11.2020, so enne 01.07.2022 ning kohustustest vabastamise menetlus kestaks 23.11.2025) ja seetõttu lüheneb tähtaeg PankrS § 1933 lg 1 alusel ning kohustustest vabastamise menetlus lõpeb 01.07.2025.
5.Võlausaldajad on seisukohad esitanud, misjärel toimus võlgniku ärakuulamine 31.05.2023 kohtuistungil. Võlgnik selgitas, et väljamaksete tegemine on võlgnikule ja usaldusisikule jäänud arusaamatuks (st mis summa ulatuses tuleb väljamakseid teha). Võlgnik kinnitas, et töötab Xxxx OÜ-s täistööajaga, kus tegeletakse plastiktoodete valmistamisega. Neto töötasu oli aprillikuus 997 eurot, töötasu sõltub tundide arvust ja boonusest, mis ei ole eriti suured. Töötasu on kõikuv. Töövõimetoetuse maksmine lõppes 2023 alguses (jaan-veebr). Võlgnik nõustus, et väljamaksed tuleb teha tagantjärgi. Kohus määras kohtuistungil, et võlgnikul tuleb kohtule saata 6 kuu palgatõend ning töölepingu koopia nädala jooksul. 14.06.2023 esitas võlgnik kohtu nõudmisel 2023 koondpalgateatise, mille kohaselt on võlgnik saanud tasu perioodil jaanuar kuni mai 2023 7385,06 eurot (brutos) ja 6508,03 eurot (netos) ning samuti esitas võlgnik detsember 2022 palgateatise. Töölepingu koopiat võlgnik kohtule ei edastanud.
6.Kohtu poolt teostatud registripäringute väljavõtete kohaselt ei ole võlgnikul kinnis- ega vallasvara, võlgnik ei ole seotud ühegi äriühinguga, töötamise registri andmetel on võlgnikul kehtiv töösuhe Xxxx OÜ (töötamise algus 02.03.2022). Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul kaks ülalpeetavat C R (isikukood: xxxx) ja A L S (isikukood: xxxx). Sotsiaalkindlustusamet kinnitas, et J Sle ei ole perioodil 23.11.2022 kuni 05.06.2023 määratud pensioni ja/või toetuseid. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on perioodil 01.11.2022 – 31.05.2023 isikule tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 7750,71 eurot (sh palk – 7637,08 eurot ja haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis – 113,63 eurot).
3(8)
7.Viru Maakohtu 03.07.2023 määrusega on võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ taotlus J S ennetähtaegselt kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks jäetud rahuldamata. Võlgnikule on antud täiendav võimalus ja tähtaeg vastavalt Viru Maakohtu 23. novembri 2020 määruse punktis 3 ettenähtud jaotistele teha väljamaksed võlausaldajatele hiljemalt 01.09.2023 ja edaspidiselt iga aasta hiljemalt aruande esitamise ajaks, so 23. novembriks. J Sl tuleb täita Viru Maakohtu 23. novembri 2020 määruses märgitud muud kohustused viidatud määrusest tulenevalt. Kohus on andnud võlgnikule ja usaldusisikule selgitused kohustuste täitmise kohta.
8.14.09.2023 esitas võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ kohtule teavituse, milles osundab, et võlgnik jätkab võlgadest vabastamise menetlusega pandud kohustuste rikkumist. Nimelt pole kohtu poolt määratud tähtajaks (01.09.23) meile tasutud midagi.
9.Kohus on määranud võlgnikule tähtaja selgituste esitamiseks hiljemalt 22.09.2023, mida võlgnik täitnud ei ole.
10.Themis Õigusbüroo OÜ avaldab vastuses kohtunõudele, et võlgnik ega usaldusisik pole seni sooritanud Themis Õigusbüroo OÜ kontole ainsatki väljamakset. Sisuliselt jätkab võlgnik endale võetud kohustuste rikkumist. Oluline on siinkohal osundada, et 03.07.23 määrusega selgitas kohus vägagi detailse täpsusega võlgniku kohustusi hoiatusega, et kui võlgnik soovib võlgadest vabastamise menetlust jätkata, siis kohtujuhised on talle imperatiivsed täitmiseks. Vastasel juhul võib kohus ka omal algatusel menetluse lõpetada võlgadest vabastamiseta. Vaidlust pole niisiis järgmiste faktiliste asjaolude üle kogu võlgade vabastamise perioodi kestel: - võlgnik pole sooritanud võlausaldajatele väljamakseid, kuigi on pidevalt teeninud tulu; - kõik aruanded on esitatud viivitustega ja puudulikult; - võlgnik pole oma kohustuste täitmist korrigeerinud ainsalgi viisil ega moel jätkates sisuliselt kohtu autoriteetsuse õõnestamist peale 03.07.23 määrust millise on ta kätte saanud; - võlgade vabastamise menetlus pole seni täitnud seaduse järgseid eesmärke isegi mitte keskmise kvaliteedi tähenduses. Sellest kantuna leiab võlausaldaja, et võlgnik on saanud enam kui piisavalt n-ö armuaega ja kohus on täitnud selgitamiskohustust, kuid ka see pole võlgnikku motiveerinud. Seega kujunenud olukorras ei jää muud midagi üle, kui et võlgadest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Võlgnik ei ole seaduse järgseid võimalusi kasutanud vaid hoopis on jätkanud nende rikkumist ka peale kohtu poolset hoiatust. Võlausaldaja arvates ei ole võimalik antud juhul jätkata võlgadest vabastamise menetlust, sest kõik võimalikke baaseelduseid selle jätkamiseks on võlgnik rikkunud. See aga kahjustab(-ks) jätkuvalt võlausaldajate huve. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlgadest vabastamise protsess on mõeldud võlgnikele, kes ka reaalselt soovivad võlausaldaja nõudeid tasuda. Antud juhul seda öelda ei saa kuivõrd puuduvad laekumised. Võlausaldaja esitab käesolevaga taotluse J S võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks süüliste rikkumiste tõttu PankrS § 173 lg 2 tähenduses. Kohtul on võimalik kohaldada PankrS § 175 lg 2 p 2 mille alusel saab keelduda J S-t vabastamast pankrotimenetluses rahuldamata jäänud kohustustest. Selleks on võlausaldaja hinnangul täitunud kõik faktilised ja formaalsed eeldused.
4(8)
11.Kohtutäitur Kaire Põlts on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb võlgniku suhtes alustatud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada, ilma kohustustest vabastamise menetlust pikendamata ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kui võlgnik ei tee võlausaldajatele väljamakseid, tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on nimetatud kohustust rikkunud. Riigikohus on otsuses 3-2-1-46-13 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal kahjustanud võlausaldajate huve, jättes võlausaldajatele väljamaksed tegemata.
12.Swedbank AS ja Swedbank Liising AS on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta täitmata kohustustest vabastamata. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kuna kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on tagada läbipaistvus, mis kätkeb endas muuhulgas võlgniku ning usaldusisiku koostööd kohtuga, on võlgnik kohustatud kohut teavitama oma tegevusest ning majanduslikust seisundist. 23.11.2020 tehtud kohtumääruses sätestati iga-aastaseks usaldusisiku aruande esitamise kuupäevaks 23. november. Siiski ei ole 23.11.2023 esitamisele kuulunud aruannet võlgnik ega usaldusisik kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlausaldajatel võimalik hinnata, kas võlgnik täidab pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Selline käitumine on äärmiselt ükskõikne ja pahatahtlik nii kohtu kui ka võlausaldajate suhtes ning ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi ehk läbipaistvuse tagamisega. Seega on rikutud teabe andmise kohustust PankrS § 173 lg 2 mõistes. Lisaks ei ole võlgnik menetluse kestel teinud võlausaldajatele nende nõuete katteks ühtegi väljamakset. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Vastavalt 03.07.2023 tehtud määrusele, pidi võlgnik tegema võlausaldajatele väljamaksed hiljemalt 01.09.2023 ja edaspidiselt iga aasta hiljemalt aruande esitamise ajaks, so 23. novembriks. Sellegipoolest ei ole käesoleva hetke seisuga võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud. Eeltoodust tulenevalt on Swedbank AS nõude jääk seisukoha esitamise seisuga 1 283,78 eurot ja Swedbank Liising AS nõude jääk 369,23 eurot. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud kohustust loovutada usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine ning seda kohustust on võlgnik oluliselt rikkunud, rikkudes teabe andmise kohustust ja väljamaksed seaduses sätestatud ulatuses tegemata. Selline võlgniku tegevus on selgelt tahtlik, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ning tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires. Lisaks on võlgnik kahjustanud oma tegevusega võlausaldajate huve. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-90-16 märkinud, et tahtlik loovutamiskohustuse rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamine tuleneb antud juhul nimelt loovutuskohustuse olemusest, sest selle kohustuse rikkumisega jääb võlausaldaja ilma rahast, millele tal on seaduse alusel õigus Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 märkinud, et 5(8)
kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, kuid uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kokkuvõttes leiavad võlausaldajad, et käesoleval juhul ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 ja § 173 lg-s 3-5 sätestatud kohustust ja kahjustanud seeläbi oluliselt võlausaldajate huve.
13.Aktiva Finance Group OÜ seisukohast nähtuvalt on pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, mille eest on võlausaldajatel raha jäänud saamata: Bigbank AS, nõue summas 12 095,46 eurot. Bigbank AS loovutas võlgniku vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le (Lisa 1). Võlausaldaja märgib, et võlausaldajale teadaolevalt ei ole kohustustest vabastamise perioodi kestel väljamakseid võlausaldajale tehtud. Lähtuvalt sellest on võlgnik rikkunud FiMS § 47 sätestatut. Lähtudes eeltoodust palub Aktiva Finance Group OÜ jätta võlgnik J S täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
14.Võlausaldajad kohtutäitur Kristiina Feinman ja kohtutäitur Risto Sepp ei ole täiendavaid seisukohti esitanud. Nende seisukohad on esitatud varasemalt, millest nähtuvalt kohtutäitur Kristiina Feinman teatas, et laekumised võlgnevuse katteks puuduvad. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse raames ei ole võlgnik täitnud FiMS § 47 tulenevaid kohustusi, siis puudub alus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtutäitur Risto Sepp on kohtule teatanud, et laekumised võlgnevuse katteks puuduvad, muus osas seisukohta esitatud ei ole.
15.13.02.2024 toimunud kohtuistungil teostas kohus võlgniku ärakuulamise. Ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et ta ei ole oma kohustusi täitnud, võlausaldajatele võlgnevusi tasunud ei ole. Selgitas, et töötab endiselt Xxxx OÜ-s. Tervise tõttu ei ole takistusi töö tegemiseks, kuid lisatööd on raske leida. Tal ei ole erialast kogemust ega kõrgharidust, et minna kõrgema palgaga tööle. Vajalik on hoolitseda ka väikese lapse ja eaka vanaema eest. Ei oma välismaiseid kontosid ega vara. On nõus ennetähtaegselt kohustuse vabastamise menetluse lõpetamisega. Kohtumääruse põhjendused
16.Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. 1. juulist 2022 reguleerivad kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja läbiviimist FiMS §-d 44 jj. Seadust kohaldatakse pärast füüsilise isiku maksejõuetusseaduse jõustumist 1. juulil 2022 esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele (FiMS § 68 lg 1). PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. PankrS § 1933 lg 1 näol on tegemist üleminekusättega olukorras, kus FiMSi kohaselt lüheneb kohustustest vabastamise periood kolme aastani, mis on direktiivist (EL) 2019/1023 tulenev nõue (art 21 lg 1). Käesoleval juhul on 1. juuliks 2022 PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseni rohkem kui kolm aastat (kohustustest vabastamise menetlus algatati 23.11.2020, so enne 01.07.2022 ning kohustustest vabastamise menetlus kestaks 23.11.2025) ja seetõttu lüheneb tähtaeg PankrS § 1933 lg 1 alusel ning kohustustest vabastamise menetlus lõppeks 01.07.2025. 6(8)
Samas on käesolevas asjas tuvastatud, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud, mistõttu tuleb võlgniku suhtes kohaldada kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 5, mille kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta, lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama, lg 4 järgi peab usaldusisik lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõikidele isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).
17.J S kohustustest vabastamise menetlus algatati 23.11.2020. Kohustustest vabastamise menetlus lõppeks 01.07.2025. Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ on esitanud korduva taotluse ennetähtaegselt kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Viru Maakohtu 23.11.2020 kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik esitama iga-aastaselt aruande 23. novembriks. Kohus tuvastas, et võlgnik/usaldusisik ei ole kohtule tähtaega järgides esitanud ühtegi aruannet. Aruanded 02.12.2021 ja 16.12.2022 on esitatud pärast kohtunõude saamist ning esimene aruanne esitati puudulikult perioodi osas ning pangakontoväljavõteteta, millised puudused usaldusisik täitis/kõrvaldas 13.12.2021. Viru Maakohtu 03.07.2023 määrusega on võlgnikule antud täiendav võimalus ja tähtaeg vastavalt Viru Maakohtu 23. novembri 2020 määruse punktis 3 ettenähtud jaotistele teha väljamaksed võlausaldajatele hiljemalt 01.09.2023 ja edaspidiselt iga aasta hiljemalt aruande esitamise ajaks, so 23. novembriks. J Sl tuli täita Viru Maakohtu 23. novembri 2020 määruses märgitud muud kohustused viidatud määrusest tulenevalt. Kohus on andnud võlgnikule ja usaldusisikule selgitused kohustuste täitmise kohta. Võlgnik ka täiendavaks tähtajaks kohustust ei täitnud. Kohus on seisukohal, et võlgnik J S ei ole kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi täitnud ja võlgnik on rikkunud PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning võlgnik on PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatu kohaselt rikkunud süüliselt oma kohustusi, mis on ette nähtud PankrS §-s 173 ning sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
18.PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas 13.02.2024 toimunud kohtuistungil ära võlgniku (usaldusisikule on kutse saadetud, kuid istungile usaldusisik ei ilmunud), kes kinnitas, et ta ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlausaldajad on kirjalikult avaldanud enda seisukohad, mh avaldanud, et võlgnevuste katteks laekumised puuduvad. Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ esindaja kinnitas enda kirjalikult esitatud seisukohti ka istungil. Võlausaldajad leiavad, et käesoleval juhul ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on süüliselt rikkunud kohustust ja kahjustanud seeläbi oluliselt võlausaldajate huve. Seega, tuleb võlgniku 7(8)
suhtes alustatud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik võlausaldajate seisukohtadele vastuväiteid ei esitanud.
19.PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgniku tulust saadud maksed välja maksma üks kord aastas võlausaldajatele vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Usaldusisikule ei pea võlgnik üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata. Tuvastatult ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega on võlgnik oma seadusest tulenevad kohustused jätnud täitmata ning suhtunud kergekäeliselt oma kohustuste täitmisesse. Võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega. Võlgnik on küll selgitanud, et tal ei ole võimalik leida tasuvamat tööd, kuid arvestatuna võlgniku vanust ja seda, et tal ei ole näiteks tervisega seonduvalt takistusi ükskõik millise töö tegemiseks, leiab kohus, et võlgnik ei ole teinud endast olenevat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, millega on kahjustanud võlausaldajate huve. Seega on täidetud PankrS § 175 lg 2 p 2 eeldused ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
20.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Seega lõpetab kohus võlgniku J S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus M Si usaldusisiku kohustustest J S kohustustest vabastamise menetluses. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse (PankrS § 175 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.