2-19-17559/97 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

1.Viru Maakohus kuulutas 10.02.2020 kohtumäärusega välja füüsilise isiku J S pankroti. 25.08.2020 kohtumäärusega kinnitas kohus jaotusettepanek J S (pankrotis) pankrotimenetluses ja II järgu tunnustatud nõuded kogusummas 16 743,71 eurot, mis jagunes võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Bigbank AS 12 095,46 eurot, 72,24 % Kohtutäitur Kristiina Feinman 148,48 eurot, 0,89 % Kohtutäitur Arvi Pink 102,00 eurot, 0,61 % Kohtutäitur Arvi Pink 260,76 eurot, 1,56 % Themis Õigusbüroo OÜ 2420,34 eurot, 14,46 % Kohtutäitur Kaire Põlts 63,66 eurot, 0,38 % Swedbank AS 1283,78 eurot, 7,67 % Swedbank Liising AS 369,23 eurot, 2,21 % 23.11.2020 lõpetas kohus J S pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud on summas 16 743,71 eurot, mis jaguneb alljärgnevalt: Bigbank AS 12 095,46 eurot, 72,24 % Kohtutäitur Kristiina Feinman 148,48 eurot, 0,89 % Kohtutäitur Arvi Pink 102,00 eurot, 0,61 % Kohtutäitur Arvi Pink 260,76 eurot, 1,56 % Themis Õigusbüroo OÜ 2420,34 eurot, 14,46 % Kohtutäitur Kaire Põlts 63,66 eurot, 0,38 % Swedbank AS 1283,78 eurot, 7,67 % Swedbank Liising AS 369,23 eurot, 2,21 % Sama määrusega algatati võlgniku J S suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus vastavalt PankrS §-le 171. Määrati J S usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses M S (isikukood: xxxx, elukoht: Xxxx, e-posti aadress: xxxx, mob tel nr: xxxx). Usaldusisik on kohustatud esitama andmed võlgniku kohustuste täitmise kohta iga aasta 23. novembriks. Esimene aruanne tuleb esitada 23.11.2021. Usaldusisik peab PankrS § 172 kohaselt võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. Kohtumääruse järgi tuleb võlgnikul täita ka PankrS § 173 sätestatud kohustusi.

4.30.03.2023 kohtunõudes andis kohus võlausaldajatele tähtaja, so 14 päeva kohtunõude kättesaamisest võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas seisukoha esitamiseks. Lisaks eeltoodule tuli võlausaldajatel vastavaks tähtajaks teada, millal ja millises suuruses on võlgnevusi täidetud või puuduvad võlgnevuse katteks laekumised. Kohus selgitas, et alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. 1. juulist 2022 reguleerivad kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja läbiviimist FiMS §-d 44 jj. Seadust kohaldatakse pärast füüsilise isiku maksejõuetusseaduse jõustumist 1. juulil 2022 esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele (FiMS § 68 lg 1). PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. PankrS § 1933 lg 1 näol on tegemist üleminekusättega olukorras, kus FiMSi kohaselt lüheneb kohustustest vabastamise periood kolme aastani, mis on direktiivist (EL) 2019/1023 tulenev nõue (art 21 lg 1). Käesoleval juhul on 1. juuliks 2022 PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseni rohkem kui kolm aastat (kohustustest vabastamise menetlus algatati 23.11.2020, so enne 01.07.2022 ning kohustustest vabastamise menetlus kestaks 23.11.2025) ja seetõttu lüheneb tähtaeg PankrS § 1933 lg 1 alusel ning kohustustest vabastamise menetlus lõpeb 01.07.2025.

10.Themis Õigusbüroo OÜ avaldab vastuses kohtunõudele, et võlgnik ega usaldusisik pole seni sooritanud Themis Õigusbüroo OÜ kontole ainsatki väljamakset. Sisuliselt jätkab võlgnik endale võetud kohustuste rikkumist. Oluline on siinkohal osundada, et 03.07.23 määrusega selgitas kohus vägagi detailse täpsusega võlgniku kohustusi hoiatusega, et kui võlgnik soovib võlgadest vabastamise menetlust jätkata, siis kohtujuhised on talle imperatiivsed täitmiseks. Vastasel juhul võib kohus ka omal algatusel menetluse lõpetada võlgadest vabastamiseta. Vaidlust pole niisiis järgmiste faktiliste asjaolude üle kogu võlgade vabastamise perioodi kestel: - võlgnik pole sooritanud võlausaldajatele väljamakseid, kuigi on pidevalt teeninud tulu; - kõik aruanded on esitatud viivitustega ja puudulikult; - võlgnik pole oma kohustuste täitmist korrigeerinud ainsalgi viisil ega moel jätkates sisuliselt kohtu autoriteetsuse õõnestamist peale 03.07.23 määrust millise on ta kätte saanud; - võlgade vabastamise menetlus pole seni täitnud seaduse järgseid eesmärke isegi mitte keskmise kvaliteedi tähenduses. Sellest kantuna leiab võlausaldaja, et võlgnik on saanud enam kui piisavalt n-ö armuaega ja kohus on täitnud selgitamiskohustust, kuid ka see pole võlgnikku motiveerinud. Seega kujunenud olukorras ei jää muud midagi üle, kui et võlgadest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Võlgnik ei ole seaduse järgseid võimalusi kasutanud vaid hoopis on jätkanud nende rikkumist ka peale kohtu poolset hoiatust. Võlausaldaja arvates ei ole võimalik antud juhul jätkata võlgadest vabastamise menetlust, sest kõik võimalikke baaseelduseid selle jätkamiseks on võlgnik rikkunud. See aga kahjustab(-ks) jätkuvalt võlausaldajate huve. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlgadest vabastamise protsess on mõeldud võlgnikele, kes ka reaalselt soovivad võlausaldaja nõudeid tasuda. Antud juhul seda öelda ei saa kuivõrd puuduvad laekumised. Võlausaldaja esitab käesolevaga taotluse J S võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks süüliste rikkumiste tõttu PankrS § 173 lg 2 tähenduses. Kohtul on võimalik kohaldada PankrS § 175 lg 2 p 2 mille alusel saab keelduda J S-t vabastamast pankrotimenetluses rahuldamata jäänud kohustustest. Selleks on võlausaldaja hinnangul täitunud kõik faktilised ja formaalsed eeldused.

12.Swedbank AS ja Swedbank Liising AS on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta täitmata kohustustest vabastamata. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kuna kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on tagada läbipaistvus, mis kätkeb endas muuhulgas võlgniku ning usaldusisiku koostööd kohtuga, on võlgnik kohustatud kohut teavitama oma tegevusest ning majanduslikust seisundist. 23.11.2020 tehtud kohtumääruses sätestati iga-aastaseks usaldusisiku aruande esitamise kuupäevaks 23. november. Siiski ei ole 23.11.2023 esitamisele kuulunud aruannet võlgnik ega usaldusisik kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlausaldajatel võimalik hinnata, kas võlgnik täidab pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Selline käitumine on äärmiselt ükskõikne ja pahatahtlik nii kohtu kui ka võlausaldajate suhtes ning ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi ehk läbipaistvuse tagamisega. Seega on rikutud teabe andmise kohustust PankrS § 173 lg 2 mõistes. Lisaks ei ole võlgnik menetluse kestel teinud võlausaldajatele nende nõuete katteks ühtegi väljamakset. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Vastavalt 03.07.2023 tehtud määrusele, pidi võlgnik tegema võlausaldajatele väljamaksed hiljemalt 01.09.2023 ja edaspidiselt iga aasta hiljemalt aruande esitamise ajaks, so 23. novembriks. Sellegipoolest ei ole käesoleva hetke seisuga võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud. Eeltoodust tulenevalt on Swedbank AS nõude jääk seisukoha esitamise seisuga 1 283,78 eurot ja Swedbank Liising AS nõude jääk 369,23 eurot. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud kohustust loovutada usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine ning seda kohustust on võlgnik oluliselt rikkunud, rikkudes teabe andmise kohustust ja väljamaksed seaduses sätestatud ulatuses tegemata. Selline võlgniku tegevus on selgelt tahtlik, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ning tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires. Lisaks on võlgnik kahjustanud oma tegevusega võlausaldajate huve. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-90-16 märkinud, et tahtlik loovutamiskohustuse rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamine tuleneb antud juhul nimelt loovutuskohustuse olemusest, sest selle kohustuse rikkumisega jääb võlausaldaja ilma rahast, millele tal on seaduse alusel õigus Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 märkinud, et 5(8)