Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1/5

2-23-143782 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

OÜ GS Core esitas 30.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 231,11 euro saamiseks. Kohus tegi 31.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas10.01.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on T (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) sõlmisid 12.10.2020 kostja poolt kauba (teler) ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr 7166783 (edaspidi leping või laenuleping), mis koosneb hagiavaldusele lisatud eri- ja üldtingimustest, maksegraafikust ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu 309 eurot. Leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud ja kannab krediidiandja allkirjajäljendit. Laenulepingule kohaldub üldtingimuste 1. lõigu kohaselt ka panga hinnakiri. Laenuleping, eelkõige eritingimused, sisaldavad kõiki tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikke andmeid. Kostja sai kauba müüjalt kätte. Laenuandja on laenusumma müüjale kostja ostetud kauba eest tasumisena välja maksnud ja leping hakkas kehtima. Laenulepingu eritingimustes on avaldatud järgmine avaldamiseks kohustuslik teave lepingutingimuste kohta (millega on täidetud seaduse 2/5

2-23-143782 nõuded andmete avaldamiseks), mille põhjal on arvutatud ka lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr: Toote nimetus 43" 4K Ultra HD LED Smart televiisor PHILIPS 43PUS7555/12 Toote hind 309 eurot Kauba netohind (krediidisumma): 309 eurot Krediidijääk (sisaldab lepingutasu): 309 eurot Lepingu periood ja osamaksete arv: 18 kuud Maksete kogusumma (Krediidi kogusumma): 424,43 eurot Intressimäär algsummalt: 25 % aastas Viivitusintressi määr: 24,15 % aastas, 0,067 % päevas Lepingutasu: 0 eurot Lepingu haldustasu: 0 eurot Intressimäär laenujäägilt: 43,09 % aastas, 0,120 % päevas Esialgne krediidi kulukuse määr aastas: 52,67 % Maksetähtaeg: Iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev Lepingus on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr 52,67 %. Lepingu eritingimuste kohaselt sai kostja laenu 309 eurot intressiga laenujäägilt 43,09% aastas, 0,120 % päevas, tagasimakseperioodiga 18 kuud, lepingu lõpptähtpäevaga 10.04.2022, kohustusega tasuda alates 10.11.2020 iga kuu 10.-ks kuupäevaks laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid – esimene makse 23,23 eurot, järgnevad 23,60 eurot kuus. Kostja on lepingu täitmiseks teinud kogusummas 230,03 eurot, mis on liigitatud põhiosaks ja intressiks. Kokkuvõttes on täidetud kostja kohustused kuni 2021. aasta juuli makseni, osaliselt jäi tasumata augusti makse (intressi 5,60 euro ulatuses) ja kõik kostja kohustused alates 10.12.2021 maksest on täies ulatuses tasumata. Tasumata maksete makseviivituse tõttu saatis laenuandja Kostjale enne igakordse tasulise meeldetuletuse saatmist korduvalt tasuta meeldetuletusi. Tasulised meeldetuletused, hinnaga 4,85 eurot iga kirja eest, saadeti kostjale 15.08.2021, 19.09.2021, 20.10.2021 ja 08.11.2021 kirjadega. 8.11.2021 saatis laenuandja kostjale viimase hoiatusena laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, sisult samuti meeldetuletuse, milles tuletas täitmata jäänud kohustusi meelde, palus 14-päevase täiendava tähtaja jooksul võla tasuda ning hoiatas, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning edastatakse nõue sissenõudmiseks inkassofirmale. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlga ei tasunud. 3.11.2021 ütles laenuandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Ühtlasi teatas laenuandja nõude loovutamisest hagejale. Ülesütlemise eelse seisuga oli sissenõutavaks muutunud ja osaliselt või täielikult tasumata maksegraafiku 4 makset (10.08.21 - 10.11.21). Laenuandja kinnitas täiendavalt võlanõude loovutamist hagejale 02.01.2024 kinnituskirjas. Pärast lepingu lõppemist saatis uus võlausaldaja kostjale samuti tasulisi meeldetuletuskirju, kokku kaheksa kirja hinnaga 4,85 eurot: 19.01.2022, 17.03.2022, 09.06.2022, 11.07.2022, 18.07.2022, 02.08.2022, 06.01.2023 ja 12.09.2023. Kostjal on hageja ees põhiosa võlgnevus summas 161,69 eurot, intressivõlgnevus summas 23,65 eurot, tasumata viivise osas hagi koostamise päeva seisuga 75 eurot ja sissenõudekulude võlgnevus 49,40 eurot.

3/5

2-23-143782 Hageja märgib, et kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline. Krediidivõime hindamiseks vajalikud toimingud sõltuvad krediidi iseloomust, eelkõige võetava krediidi suurusest ja sellega kaasnevatest igakuistest maksetest. Kostja võetud laen oli väga väike ja kostjale lepingust tekkinud igakuine kohustus – esimene makse 23,23 eurot, järgnevad 23,60 eurot kuus - oli erakordsaelt väike, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud vajalik. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet. Selleks esitas kostja ise oma krediidivõimet puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka täiendava andmete kontrolli. Kostja esitatud andmete põhjal oli tema tähtajatust töösuhtest saadav regulaarne sissetulek 690 eurot kuus ja finantskohustused olid 70 eurot kuus. Kostjale jäi avaldatu põhjal igakuiselt vaba raha 620 eurot. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistritesse. Krediidiinfo maksehäire raporti ja krediidiregistri maksehäireraporti kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid. Seega oli kostja usaldusväärne, piisava sissetulekuga laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Kostjale laenulepingu tagajärjel tekkinud kohustus tasuda kuumakseid – esimene makse 23,23 eurot, järgnevad 23,60 eurot kuus - oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Krediidivõime kontrollimise põhjalikkus ja ulatus sõltuvad krediidi eripärast. Arvestades kostja võetud väikest kohustust, ei olnud põhjalikum andmete kogumine ja kontroll põhjendatud ega vajalik. Krediidiandja täitis oma lepingueelset kohustust kohaselt. Viru Maakohus 11.01.2024 määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile vastuse esitamiseks. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 17.01.2024 tema eluruumi juurde kuuluvasse postikasti panekuga. Kostja kirjalikku vastust ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-13709, p 12). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab krediidiandja tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks tuleb krediidiandjal enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguda ja saada teave, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

4/5

2-23-143782 TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 2 p 3, § 4034 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49, § 50 alusel. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Riigilõivu kokku summas 100 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud summas 20 eurot. Ehk kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 120 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.