Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Kohtujurist
Kertu Altin
Määruse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-102902
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital maksekäsu kiirmenetluse avaldus K K vastu võla saamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: M Š (e-post xxx); Võlgnik: K K (isikukood xxx, elukoht xxx).
Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja K K vaheline kompromiss järgmiselt: Võlgnik tasub Aktsiaseltsi PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr xxx (Swedbank) viitenumbriga xxx põhivõlgnevuse 290,01 eurot, viivised 26,02 eurot, sissenõudekulu 30 eurot, riigilõivu 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kõik kokku 431,03 eurot järgmise maksegraafiku järgi:
Kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,065% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 290,01 eurot ulatuseni.
Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 23.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus K K vastu võla saamiseks.
Menetlusosalised esitasid 06.02.2024 kohtule kinnitamiseks kompromissi ning palusid menetluse lõpetada.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p-le 3 anti Pärnu Maakohtu 06.02.2024 määrusega avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.
Menetlusosalised saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd menetlusosalised on kokku leppinud, et võlgnik tasub avaldajale riigilõivu summas 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot ning kompromissis käsitlemata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, määrab kohus menetlusosaliste menetluskulud kindlaks vastavalt kompromisslepingus kokkulepitule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
TsMS § 661 lõige 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib, et menetlusosalised on loobunud kompromisslepingus edasikaebeõigusest kohtumäärusele, millega kompromiss kinnitatakse, seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.