2-23-146132/7 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 23.03.2019.a. kliendi- ja teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendi- ja/või müügilepingu kostjale teenuste Elisa Elamus: Internet-S + TV-LR, NutiTV, Jarelevaatamine, TV nutiseadmes ja arvutis, Wi-Fi teenus, Digiboksi rent, Modemi rent, TV kaardi rent ja DigiTV kaart (Rent), Modem (Rent) ning Digiboks (Rent) renditeenuse kasutamise võimaldamiseks. Sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks seadmed koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Vastavalt lepingus märgitule on selle lahutamatuks osaks Starmani (uue nimega Elisa Eesti AS) Üldtingimused (edaspidi nimetatud Üldtingimused), Starmani Hinnakiri ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonid, milledega tutvumist on kostja lepingut allkirjastades kinnitanud. Vastavalt Üldtingimuste p-le 5.2.1. kohustus kostja tasuma liitumise, osutatud Teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest, samuti tasuma Seadme ostuhinna ja Seadme üüritasu Starmani Hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt, sealhulgas tasuma ka tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutuste eest ja Kliendi poolt süüliselt põhjustatud Võrgu rikete kõrvaldamise eest. Kostja on arvete tasumisega viivituses Kostjale on hoiatav meeldetuletuskiri saadetud 21.08.2020.a. Meeldetuletuskiri on kostjale saadetud lepingus kostja poolt märgitud ja kinnitatud (allkirjastud) e-posti aadressile ja kostja poolt antud postiaadressile. Kostjaga on lepingud ülesöelduks loetud 30.09.2020.a. Kostja on arved jätnud tasumata alates (võlgnevus on tekkinud/olnud maksetega viivituses) 01.08.2020 – 31.12.2020. Seoses kostjapoolse arvete mittetasumisega piiras hageja kostjale teenuse osutamist 2020.a. septembris vastavalt Üldtingimuste p-le 7.1.4.1. Hageja palub mõista kostjalt A. N. hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 102,89 eurot, kahjuhüvitise summas 163 eurot, sissenõudmiskulu summas 29 eurot, viivised summas 145,18 eurot ning viivist põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 29.12.2023.a. kuni

võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, hageja õigusabikulud 85 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud e-postiga kostja poolt käesolevas menetluse kasutatud e-posti aadressil 31.01.24.a (xxxx). Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 140 € ja õigusabikulu summas 85 € ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 140 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on esindaja tõendite kogumise ja korrastamise, kliendi nõustamise, asjaolude analüüsimise, hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise kuluks kokku 85 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele, ja menetluskulude nimekiri. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabi osutamist summas 85 eurot. Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 245 eurot (140+20+85). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.