Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

1/5

2-23-16886 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

OMEGA INVEST OÜ esitas 29.11.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse K K vastu võlgnevuse nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. Hagiavalduse kohaselt T (publ.) Eesti filiaali ja kostja sõlmisid 15.02.2023 väikelaenu lepingu, mille alusel väljastati kostjale laen (laenusumma kanti 16.02.2023 kostja pangakontole) summas 5000 eurot, intressiga 16,9% aastas ja tagasimakse tähtajaga 36 kuud, igakuise laenu haldustasuga summas 5,90 eurot ja lepingutasuga 250 eurot (lepingu tasu lisati laenu summale), millise laenu kohustus kostja laenuandjale tagastama ning tasuma intresse ja laenu haldustasu igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Viivise määraks lepiti kokku 0,047% päevas. Kostja ei tasunud laenulepingust tulenevaid makseid kohaselt rikkudes sellega oma laenulepingust tulenevaid kohustusi, olles viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (so 10.04.2023, 10.05.2023, 10.06.2023, 10.07.2023) maksegraafiku kohased põhiosa, intressi ja laenuhaldustasu maksed). Kostjale anti 09.07.2023 kirjalikku taasesitamist 2/5

2-23-16886 võimaldavas vormis edutult (st kostja ei tasunud oma võlgnevust) täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral laenulepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, pakkudes kostjale ühtlasi võimalust läbirääkimisteks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust talle antud täiendava tähtaja jooksul, siis ütles laenuandja Laenulepingu üles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis alates 24.07.2023. Laenuandja loovutas 24.07.2023 Laenulepingust tulenevad laenuandja nõuded kostja vastu hagejale. Hagi esitamise päeva seisuga on laenulepingust tulenev kostja võlgnevus hageja ees summas kokku 5783,08 eurot, so: tagastamata laenu põhiosa summas 5137,02 eurot, intressivõlgnevus 291,69 eurot, lepingu haldamisega seotud kulu summas 17,70 eurot, võlateadete tasud (meeldetuletuskirjade saatmise tasud) summas 15 eurot, viivised laenusummalt kuni 24.07.2023 summas 12,63 eurot, viivised laenusummalt peale lepingu ülesütlemist summas 309,04 eurot (periood alates 25.07.2023 kuni 29.11.2023, viivise määraga 0,047% päevas, so 128 päeva x 2,4143994). Hageja edastas kostjale peale Laenulepingu ülesütlemist võlgnevusega seoses tasulisi meeldetuletuskirju kuuel korral (so 16.08.2023, 04.09.2023, 12.09.2023, 27.09.2023, 05.10.2023, 20.10.2023) ning kostjal on kohustus tasuda hagejale sissenõudmiskulude hüvitist summas kokku 50 eurot. Laenuandja on laenulepingut sõlmides kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VTL). Enne laenulepingu sõlmimist omandas laenuandja kostja kohta teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline laenu laenulepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindas kostja krediidivõimelisust, jõudes ühesele seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Laenuandja teostas kostja krediidivõimelisuse hindamiseks enne laenulepingu sõlmimist järgmised toimingud: a) kontrolliti kostja maksehäireid maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) – maksehäired puudusid; b) kontrolliti kostja sissetulekut kostja taotluse ja kostja pangakonto väljavõtte (so 6 kuu väljavõte enne laenu väljastamist) alusel – aluseks võeti sissetulek 1475 eurot kuus; c) kontrolliti kostja kohustusi, kohustuste suuruse aluseks võeti kostja pangakontolt nähtuvad andmed, so kohustused 562 eurot kuus. Tulenevalt eeltoodust jõudis laenuandja kostja poolt esitatud taotluste, kogutud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte analüüsimise tulemusena põhjendatud otsuseni, et kostja on krediidivõimeline ning on teinud kostja osas positiivse krediidiotsuse laenu andmiseks summas 5000 eurot (maksegraafiku kohaselt oli laenulepingust tuleneva kostja igakuise kohustuse suuruseks 192,82 eurot kuus, st kostja kõik kohustused koos laenumaksega olid 754 eurot kuus). Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 5137,02 eurot, intresside võlgnevuse väljamõistmist summas 291,69 eurot, lepingu haldamisega seotud kulu väljamõistmist summas 17,70 eurot. Laenulepingu alusel on intressi määraks kokku lepitud 16,9% aastas ning viivise määraks 0,047% päevas. Seisuga 29.11.2023 on laenulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevus summas kokku 321,67 eurot. Hageja nõuab kostjalt lisaks sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevusele ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 30.11.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni arvestusega 0,047% päevas. Hageja nõuab ka kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist (lepingu kehtivuse ajal) summas 15 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist (peale lepingu lõppemist) summas 50 eurot. Viru Maakohus 29.11.2023 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumääruse sai hageja isiklikult kätte 06.12.2023 e-toimiku kaudu. Hagiavaldust koos lisadega ei ole hageja etoimikus avanud. Hagiavalduse koos lisadega toimetati hagejale kätte 23.01.2024 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli määratud vastuse esitamise tähtajaks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kuna kostjale toimetati hagiavalduse koos lisadega kätte 23.01.2024 loeb kohus vastuse esitamise tähtajaks 06.02.2024. Kostja kirjalikku vastust kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3/5

2-23-16886 Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-13709, p 12). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab krediidiandja tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks tuleb krediidiandjal enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguda ja saada teave, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 2 p 3, § 4034 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49, § 50 alusel. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Viru Maakohus 29.11.2023 määrusega rahuldas hagi tagamise taotluse. Hagi tagamiseks määras kohus seada kohtulik hüpoteek summas 6719,16 eurot kostjale kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX, reaalosana eluruum nr XXX, registriosa nr 4544831 esimesele vabale järjekohale hageja kasuks. Kohtulik hüpoteek jäi seadmata, sest kinnisasjale oli 22.11.2023 kantud keelumäge käsutamise keelamiseks. Kohus leiab, et tuleb tühistada hagi tagamine. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

4/5

2-23-16886 TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab oma menetluskuludeks riigilõiv kokku 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 900 eurot (summa ilma käibemaksuta). Hageja selgitab, et hagejale osutatakse käesolevas hagiasjas õigusabi tunnitasu alusel, mille suuruseks on 150 eurot tunnis (summa ilma käibemaksuta). Hagiavalduse esitamise hetkel on hageja õigusabikulude summaks kokku 900 eurot (summa ilma käibemaksuta), mis seisneb hagi ja hagi tagamise avalduse koostamises ajakuluga 6 tundi. Lisaks on hageja hagi ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 700 eurot, millised menetluskulud palub hageja mõista välja kostjalt. Hageja kinnitab, et kõik eelviidatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Riigilõivu kokku summas 700 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teiselt poolelt hageja õigusabikulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabi tunnitasu suurus 150 eurot on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks kuus tundi. Põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku kolm tundi (450 eurot). Kohus juhib ka tähelepanu sellele, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud 1150 eurot (700+450). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.