Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-18498
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Raua tn 18 korteriühistu vastu tuvastada Tallinn, Raua tn 18 korteriühistu 11.10.2021 üldkoosoleku otsuste tühisus ja 09.11.2021 üldkoosoleku päevakorra punktides 3 ja 6 vastuvõetud otsuste tühisus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Tallinn, Raua tn 18 korteriühistu (registrikood 80383682), lepinguline esindaja vandeadvokaat Severinas Jakubauskas
RESOLUTSIOON
Keelduda X 02.01.2024 määruskaebusele lisatud tõendi vastuvõtmisest. Jätta Harju Maakohtu 18.12.2023 määrus muutmata. Jätta X määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Mõista Xlt Tallinn, Raua tn 18 korteriühistu kasuks välja määruskaebemenetluse kulude hüvitis 192 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses toodud määras viivist.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib määruse põhjenduste p-s 22 täpsustatud ulatuses esitada määruskaebuse Riigikohtule käesoleva määruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul.
X (avaldaja) esitas 25.11.2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Raua tn 18 korteriühistu (puudutatud isik) 11.10.2021 üldkoosoleku otsuste tühisuse ja 09.11.2021 üldkoosoleku päevakorra p-des 3 ja 6 vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks.
2.Pooled sõlmisid 18.12.2023 toimunud kohtuistungil kompromissi, mille kohus kinnitas 18.12.2023 määrusega.
3.Avaldaja esitas 02.01.2024 määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja tsiviilasja maakohtule tagasisaatmist. Avaldaja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse kohaselt soovib avaldaja kompromissist taganeda. Avaldajal tuli kompromissi üle otsustada minutite jooksul. Sõlmitud kompromiss ei ole sisuliselt kompromiss, kuna see oli ühepoolne – avaldaja loobus nõuetest ja menetlusosaliste kulud jäid nende endi kanda. Puudutatud isiku (korteriühistu) liikmena tuleb avaldajal osaleda puudutatud isiku menetluskulude kandmisel. Avaldajale tagastati üksnes 1/2 avalduselt tasutud riigilõivust. Avaldaja nõustus kompromissiga üksnes kantuna jõulumeeleolust. Pärast kompromissi sõlmimist küsis avaldaja puudutatud isikult õigusabilepingut, mis sõlmiti puudutatud isiku esindamiseks siinses kohtuasjas, kuid õigusabilepingut talle ei esitatud. Avaldaja leiab, et tema avaldus tuleb sisuliselt lahendada. Avaldaja soovib õigusselgust, vältimaks puudutatud isiku ebaõiget käitumist asjaajamises.
4.Puudutatud isik palus 09.01.2024 seisukohas jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
7.Maakohus on 18.12.2023 määrusega kinnitanud menetlusosaliste vahelise kompromissi ja menetluse lõpetanud. TsMS § 430 lg 8 kohaselt on kompromissist taganemise võimalused piiratud. Avaldaja ei saa kompromissi kinnitamise määrust vaidlustada, sest kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 järgi vaidlustada vaid hagiga sissenõudja vastu täitemenetluses. Kui täitemenetlust pole alustatud või lepingust taganeda sooviv pool ei ole täitemenetluses võlgnik, on taganemisõigus välistatud (TsMS II komm (2017), § 430, p 3.9.4). Kuna praegusel juhul täitemenetlust ei toimu ja siinses asjas tehtud kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel ei ole kompromissi sisu arvestades sundtäitmine ka võimalik, ei saa avaldaja kompromissist taganeda.
8.Ringkonnakohus selgitab, et kompromissimääruse tühistamise võib tingida eelkõige see, kui kohus kinnitab kompromissi, mis ei vasta seaduse nõuetele (TsMS § 430 lg 3) või kui kohus ei täida TsMS § 431 lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 kolmandast lausest tuleneb, et kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale
2-21-18498 eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Praegusel juhul ei nähtu määruskaebusest ega tsiviilasja materjalidest asjaolusid, mille tõttu tulnuks maakohtul jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Avaldaja on määruskaebuses esile toonud, et maakohus selgitas talle enne kompromissi kinnitamist menetluse lõpetamise tagajärgi (tl 185 pöördel, p 12).
9.Avaldaja meelemuutus ei võimalda maakohtu määrust tühistada. Asja materjalidest nähtuvalt olid pooled 18.12.2023 kohtuistungil kompromissi sõlmimisega nõus (tl 179 pöördel). Seejuures selgitas maakohus avaldajale, et puudutatud isik on tasunud advokaadibüroole arved remondifondi rahadest ning kõik liikmed on teinud sinna makseid vastavalt koosolekul kinnitatud remondifondi ruutmeetri määrale (samas, ajamärk 00:36:01).
10.Kuna avaldaja esitatud kirjavahetus puudutatud isikuga õigusabilepingu saamiseks ei ole asjakohane, ei võta ringkonnakohus tõendit vastu (TsMS § 238 lg 1 p 1).
11.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
13.Vastusena määruskaebuse taotlusele jätta menetluskulud poolte endi kanda, märgib ringkonnakohus, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine ning menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei ole põhjendatud ega õiglane. Määruskaebuse esitamine oli avaldaja enda menetluslik otsustus ning avaldaja pidi arvestama, et kaebuse menetlemisega kaasnevad kulud, sh puudutatud isiku esindajakulud.
14.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
15.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulusid 878,40 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Puudutatud isiku lepinguline esindaja on nimekirjast nähtuvalt teinud järgmised toimingud: määruskaebusega tutvumine ja sellele seisukoha koostamine, kohtu kirja analüüsimine, suhtlus kliendiga ja menetluskulude aruande ettevalmistamine kokku 4,30 tundi. Lisaks taotleb puudutatud isik avaldajalt prognoositava kulu kindlaksmääramist 260,26 euro ulatuses avaldaja poolt puudutatud isiku menetluskuludele esitatavate vastuväidete analüüsimise, kohtulahendi analüüsimise ja kliendiga suhtluse eest kokku 1 t 20 min ulatuses. Puudutatud isik kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses siinse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta ka kuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist (TsMS § 174 lg 10).
16.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).
17.Määruskaebusega tutvumise ning sellele vastuse koostamise ajakulu 2,30 tundi minutit saab põhjendatuks pidada üksnes osaliselt, s.o 30 minuti ulatuses. Kompromissimääruse peale esitatud määruskaebus ei ole õiguslikult keerukas ning puudutatud isiku seisukoht
2-21-18498 määruskaebusele pole mahukas. Seejuures puudus puudutatud isikul vajadus kajastada oma seisukohas menetluse käiku ja esitada kokkuvõtet määruskaebusest. Põhjendatuks saab pidada menetluskulude nimekirja ettevalmistamise kulu 15 minuti ulatuses ja suhtlust kliendiga 15 minuti ulatuses. Muid määruskaebemenetluse kulusid ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Puudutatud isiku menetluskulud on eelnevalt nimetamata osas, arvestades määruskaebuse sisu, ebavajalikud ja põhjendamatud.
18.Menetluskulude nimekirja järgi on puudutatud esindaja tunnitasu 192 eurot (koos käibemaksuga), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
19.TsMS § 175 lg 1 võimaldab välja mõista üksnes lepingulise esindaja kulu, mis on tekkinud, st õigusteenus peab olema osutatud ja menetlusosalisel peab olema tekkinud tasumise kohustus.
20.Eeltoodust tulenevalt saab puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu määruskaebuse menetlemisel pidada põhjendatuks ühe tunni ulatuses. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate kulude suuruseks 192 eurot (192 eurot × 1 tund), koos käibemaksuga ning mõistab selle avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja.
21.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt puudutatud isiku taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Menetluse lõpetamist puudutavas osas ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 433 lg 2 teine lause). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.