Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-136897

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 14.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Axx Mxxxxx 149,41 euro saamiseks. 20.09.2023 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 02.11.2023.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 15.11.2023 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 10.10.2022 kostja ja Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i vahel sõlmitud Partner Kuukaardi lepingust nr 137525-1 tulenev põhinõue 99,49 eurot, viivised 23,93 eurot (arve maksetähtajale järgnevast päevast 11.11.2022 kuni hagi esitamiseni 15.11.2023 0,065% päevas arvel märgitud summast) ning sissenõudmiskulud 25 eurot (xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx xxxxx linn saadetud kirjad 14.02.2023, 30.05.2023, 29.08.2023). Lisaks viivised 0,065% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Tallinna Kaubamaja Grupp AS-ga (TKM Grupp) Partner Kuukaardi lepingu, mille alusel võimaldas TKM Grupp kostjale ostulimiidi 100 euro kasutamist TKM Gruppi kuuluvates kauplustes (Selver, Kaubamaja, ABC King, SHU, I.L.U, L’Occitane) maksepäeva edasi lükates. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Ostulimiidi põhiosale ei lisandunud intressi ega muid tasusid ning tegemist pole tarbijakrediidilepinguga. Lepinguga lepiti kokku viivisemääras 0,065% päevas. Kostja kasutas ostulimiiti summas 99,49 eurot (periood 10.10.2022-31.10.2022). TKM Grupp esitas kostjale arve nr 411148 maksetähtajaga 10.11.2022 summas 99,49 eurot. Kuna kostja ei tasunud arvet, ütles TKM Grupp lepingu üles 25.01.2023. Samal päeval loovutas TKM Grupp nõude hagejale. Hageja saatis kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja. Kostja ei tasunud võlgnevust. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et kostja on lepingu sõlminud krediidiasutusega, s.o TKM Finants AS-ga, mis kuulub küll Tallinna Kaubamaja Grupp AS-le, kuid on eraldiseisev ettevõte. Kohus palus esitada täiendavad selgitused ja tõendid, kas ja kuidas kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimelisust. Hageja selgitas, et kostjale ei antud lepingu alusel laenu ega krediiti, vaid tegemist on mugavusteenusega, millega kostjal võimaldati tasuda kuu jooksul soetatud kauba eest järgmisel kuul esitatud arve alusel. Tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga. Sellegi poolest kontrollis TKM Grupp enne lepingu sõlmimist kostja võimet tasuda kaupade eest maksetähtaega edasi lükates ning tegi Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistrisse päringu. Lepingu sõlmimise seisuga polnud kostjal maksehäireid. 11.12.2023.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

2-23-136897 Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 06.01.2024. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus märgib, et kostja ja TKM Finants AS-i vahel sõlmitud leping on iseenesest siiski krediidilepingu tunnustusega. Lepinguga on võimaldatud kostjale maksetähtaja edasilükkamist, kuid samal ajal on kostjale antud kasutusse krediit/ostulimiit summas 100 eurot. Kuna aga kostja poolt kasutusse võetud summale ei lisandunud intressi ega muid tasusid, siis pole tegemist nn tasulise krediidilepinguga ja sellele lepingule ei kohaldu tarbijakrediidi sätted. TKM Finants AS-l polnud kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis ning sissenõudmiskulude hüvitis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 99,49 eurot, 15.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 23,93 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot. Lisaks täiendava viivise alates 16.11.2023 0,065% päevas põhinõudelt 99,49 eurot, kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, s.o 100 eurot, ning see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

2-23-136897 Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 420 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Legal OÜ arve õigusabi eest summas 420 eurot (s.o tunnitasumäär 100 eurot ja ajakulu 3,5h, + käibemaks 70 eurot). Kohus leiab, et tasumäär 100€/h (+ KM) on asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu 2,5h, sest tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hagi oli sisu poolest lühike ning hageja esindaja ei pidanud läbi töötama suures mahus dokumente. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad põhimõtteliselt vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele. Põhjendatud kulud on seega 250 eurot (100€/h x 2,5h). Hageja on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb hageja õigusabikulud seega arvestada koos käibemaksuga. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 400 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 300 eurot (sh km) lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.