lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-11726/16

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 12.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-11726/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1629
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2024, Paide

Tsiviilasja number

2-23-11726

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XXe vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

15 354,92 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja JM Kostja XX (isikukood x)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista XXelt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja LHV Finance AS-i ja XXe vahel 22.03.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr x tulenev põhivõlg 10 000 eurot, intressid 757,01 eurot, kuutasu 68,91 eurot, viivis 2304 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Mõista XXelt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (10 000 eurolt) alates 18.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni 21,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 415 lg 1Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista XXelt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 1102 eurot, sh riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulud 122 eurot.
6.Kohustada XXt tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 1(5)
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
9.Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) esitas 17. augustil 2023 Harju Maakohtule hagi XXe (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevuse summas 10 000 eurot, intressid 757,01 eurot, kuutasu 68,91 eurot, viivised 2304,00 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot, lisaks tulevikus sissenõutava viivise alates 18.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni 21,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. 02. oktoobri Harju Maakohtu määrusega edastati tsiviilasi kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
2.Nõude aluseks on AS LHV Finance ja kostja vahel 22.03.2022 sõlmitud väikelaenuleping nr. x, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 10 000 eurot. Lepingujärgne intressimäär on 21,90% aastas või 0,06% päevas. Lepingu krediidi kulukuse määr 29,34% Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.05.2022 summas 388,98 eurot kuni viimase osamakseni 10.04.2028 summas 270,70 eurot. Lisaks leppisid pooled kokku kuutasu maksetes 8% igakuiselt krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja ei tasunud osamakseid alates esimesest osamaksest, jäädes lepingu järgi viivitusse rohkem kui kolme maksegraafikus märgitud osamakse tasumisega ega täitnud lepingut ka selleks ettenähtud täiendava tähtaja jooksul. Seetõttu öeldi leping kostjaga 29.07.2022 kehtivalt üles. Lepingu ülesütlemisest ja nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

2(5)

Laenulepingu sõlmimise ajal ehk 22. märtsil 2022 oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%. Seega kolmekordne määr oli 50,85%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 29,34% aastas (dtl 54). Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenuleping ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Enne lepingusõlmimist kontrolliti kostja maksevõimet nõuetekohaselt ja selle kohta on esitatud piisavalt tõendeid (krediidiinfo ja krediidiregistri ning pangakonto väljavõte) (dtl 8990, 128-182). Laenusaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel, samuti ei olnud laenusaajal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Toodud andmete tulemusena on krediidiandja arvestanud kliendi korrigeeritud sissetulekuks 3 707,59 eurot ja igakuised finantskohustused 545,62 eurot. Krediidiandja on väljaarvutanud laenusaajale maksimaalseks kuumakseks 1678 eurot. Laenusaaja sõlmis laenulepingu kuumaksega 270,72 eurot, mis on mitu korda väiksem kuumakse, kui on krediidiandja poolt väljaarvutatud maksimaalne kuumakse laenusaaja sissetulekust. Toodud asjaolude ega tõendite pinnalt ei teki kohtul kahtlust panga järelduses, et kostja on krediidivõimeline ja kostja on suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 270,72 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei rikkunud kostjaga laenulepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seega ei ole lepingus sätestatud intressikokkulepe tühine. Samuti ei ole sel põhjusel tühised viivise- ega muud kõrvalnõuete tasumise kokkulepped. 29.07.2022 loovutas AS LHV Finance oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta, kuid kostja nendele ei vastanud.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

3.Maakohus võttis hagi 12. oktoobri 2023 määrusega menetlusse. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente mõistliku aja jooksul ja registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Seetõttu toimetas kohus 21. detsembri määrusega hagimaterjalid kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hagimaterjalid loeti kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel hagiavalduse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamisest alates, seega kostja kirjaliku vastuse tähtaeg saabus 22. jaanuaril 2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks. Kostjat hoiatati, et hagile vastamata jätmise korral võib teha tema suhtes tagaseljaotsuse.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

3(5)

6.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulud 420 (koos käibemaksuga) eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 3,5 tundi (tunnihinnaga 100 eurot, lisaks käibemaks) tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses dokumentide komplekteerimise ja analüüsiga hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Põhjendamatu on osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg kokku 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja sisu, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, ei saa olla kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ulatuses rohkem kui 1 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot, koos käibemaksuga 122 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 174 lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

4(5)

Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 122 eurot (122 eurot x 1 tund). Hageja menetluskulud kokku on 1102 eurot (980 eurot riigilõiv + 122 eurot õigusabikulud). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja