Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja seisukohad Kostja hagile ei vastanud. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, v.a. põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud nõude mh kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmiseks. Hageja selgitas 12.05.2023 hagiavalduse täpsustuses, et lepingus kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise tasu kohta ei olnud ning hageja kujundas vastavad nõuded juhindudes VÕS (võlaõigusseadus) § 1132 alusel. Hagiavalduse kohaselt on hageja peale lepingu lõppemist saatnud kostjale meeldetuletuskirju ning hageja kujundas vastava nõude juhindudes VÕS (võlaõigusseadus) § 1132 järgmise arvestuse alusel: • 19.10.2022 – tasuline meeldetuletus maksumusega 15 eurot; • 11.11.2022 – tasuline meeldetuletus maksumusega 5 eurot; • 28.11.2022 – tasuline meeldetuletus maksumusega 5 eurot; • muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-posti teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et VÕS § 1132 piirab sissenõudmiskulu hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult, tegemist ei ole iseseisva nõude alusega (nö seadusest tuleneva hinnakirjaga kirjade saatmise eest). Olukorras, kus lepingus kokkulepe sissenõudmiskulu hüvitamise kohta puudub, saab sissenõudmiskulu hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Kõik hageja viidatud kirjad on e-kirjad. E-kirja saatmisega postikulu tekkida ei saa. Makseviivitusega tekkinud muude kulude osas ei ole hageja välja toonud, milliste konkreetsete andmete töötlemise ja kontrollimisega ning otsingute ja päringutega seoses ta kulusid on kandnud ega välja toonud, millise osa eespool viidatud kuludest moodustavad andmete töötlemise, otsingute ja päringute tegemise kulud, kostjale tehtud telefonikõnede jms kulud ning võlanõude avaldamisega seonduvad kulud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõuete eelduste sisustamiseks piisavad. Tulenevalt TsMS § 407 lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 2 227,67 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 2 197,67 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 1,35% ning kostja kanda 98,65% menetluskuludest. Hagile lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja menetluskuluks hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 507 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud kulu lepingulisele esindajale ei ületa 100 eurot (1h x 100 eur/h), kui maksekäsu kiirmenetlus jätkub hagimenetlusena, ei ole TsMS § 4842 kohaldamine põhjendatud. Hageja menetluskulu kokku on 450 eurot, millest kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja vastavalt menetluskulude jaotusele 443,93 eurot (450 x 98,65%).

Otsuse kättetoimetamine avalikult Rahvastikuregistris on kostja elukohaks märgitud xxxx ning lisa-aadressiks xxxx. Hagiavalduse kohaselt on kostja aadressiks xxxc. Maksekäsu kiirmenetluses on kohus tuvastanud, et kostja ei ela aadressidel xxxx ega xxxx. Aadressil xxxxx ei õnnestunud kohtul kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Politsei- ja Piirivalveamet on vastuseks kohtu 05.07.2023 päringule 07.07.2023 teatanud, et seisuga 17.02.2023 on kostja oma elukohana kinnitanud aadressi xxxx ning hilisemad andmed puuduvad. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressidel xxxx ja xxxx, kuid dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega). Kohus määrab, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht ega kontaktandmed ja tagaseljaotsust ei ole muul viisil võimalik kostjale kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.