Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-118871 1.3 Pooled on kokku leppinud p-s 1.1 võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub kostja võlgnevuse hageja arveldusarvele E247575200000477125 märkides selgituseks „Ts asi 2-23-118871 Kxxx Sxxxxxxx võlgnevus“, viitenumber 6159874. 1.4 Kui kostja ei tasu p-des 1.1.1 ja 1.1.2 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. 1.5 Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone. 1.6 Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju. 1.7 Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.

2-23-118871 kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õiguse 1 päevani. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega on käesolev määrus edasikaevatav 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid menetluskulude hüvitises kokku kompromissisummas, mille kohus kinnitas. Muude kulude osas ei leppinud pooled kokku teisiti. Seega määrab kohus, et muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 147,17 eurot ning täiendavalt hagi esitamisel 447,83 eurot, kokku 595 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele (TsMS § 150 lg 3). Täiendavast riigilõivust on võimalik tagastada pool. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool täiendavast riigilõivust ehk 223,91 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.