Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused

962,37 eurot, intress 125,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 147,04 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Teadaanded vahendusel 06.01.2024. Kostja tähtaegselt kohtule oma vastust esitanud ei ole.

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

TsMS § 405 lg-le 1.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

nr 4846600, mille alusel sai kostja krediiti limiidiga 1 000 eurot (dtl 29-58). Kokku on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid summas 2000 eurot (dtl 59-60). Kostja on tagasimakseid teinud kokku 2002,98 eurot (dtl 67). Hageja saatis 13.06.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 64). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu üles 04.07.2023.a. (dtl 64).

on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

riiklikest registritest tehtud päringutele. Lisaks küsis krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtte perioodi 06.03.2020 - 09.06.2020 kohta. Pangakonto analüüsi tulemustel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja keskmiseks sissetulekuks on 510,88 eurot ning finantskohustused on 286 eurot (dtl 80-84).

osas nõustuda ei saa. Kohus nõustub, et kostja keskmiseks sissetulekuks on 510,88 eurot (sh juuni kuus oli kostja palga suuruseks vaid 141 eurot). Kohus ei saa aga nõustuda kostja igakuiste väljaminekutega. Krediidiandja on leidnud, et kostja igakuised finantskohustused on keskmiselt summas 286 eurot, kuid kuskilt ei nähtu, et krediidiandja oleks arvestanud ka kostja igakuised muid püsikulusid söögile, eluasemele, transpordile jms. Kui arvestada kostja sissetulekust maha igakuised 2(4)

finantskohustused jääb kostjale muudeks püsikuludeks vaid 224 eurot, millest tuleks veel maha arvestada käesoleva laenu tagasimakse summas 44,75 eurot ehk jääks kostjale kätte ainult 180 eurot. Nimetatud summast ei ole võimalik katta kostja elamiskulusid üürikorteris, transpordikulusid ning elementaarseid kulusid söögile, riietele, tervishoiule jms. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub selgelt, et kostja igakuised väljaminekud on suuremad kui sissetulekud. Lisaks on kostja nimetatud perioodil võtnud juba uusi laenukohustusi. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja adekvaatselt hinnanud kostja krediidivõimet.

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 47,88% aastas, hiljem 37,68 (vt dtl 29 ja 61). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul vastavalt krediidiandja poolt väljastatud arvetele.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu saab kostja tasutud summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks üldse kokku pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli tagastatud kogu põhivõlgnevus. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda.

kostjalt intressi ega ka viivist.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg 3(4)

kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.