Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-4893
Kohtuasi
VALICECAR OÜ avaldus RMK-Invest OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.04.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
VALICECAR OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja VALICECAR OÜ, vandeadvokaat Lea Suurkivi
lepinguline
esindaja
Puudutatud isik (võlgnik) RMK-Invest OÜ, lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.04.2023 määruse resolutsiooni p-d 2–4 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud VALICECAR OÜ kanda.
4.Mõista RMK-Invest OÜ kasuks VALICECAR OÜ-lt välja RMK-Invest OÜ määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 180 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
1.VALICECAR OÜ (avaldaja) esitas 30.03.2023 Harju Maakohtule avalduse RMK-Invest OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Maakohus tegi 04.04.2023 määruse, millega andis avaldajale tähtaja 3000 euro tasumiseks kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Maakohus märkis määruses, et kui deposiiti tähtajaks ei tasuta, jätab kohus pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 5 alusel ajutise halduri nimetamata. Deposiiti ei tasutud.
3.Võlgnik esitas 17.04.2023 maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos menetluskulude nimekirjaga, paludes avaldajalt võlgniku menetluskulude hüvitisena välja mõista 600 eurot (käibemaksuta summa) ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Avaldaja esitas 18.04.2023 maakohtule seisukoha menetluskulude jaotuse kohta ning vastuväited võlgniku menetluskulude rahalise suuruse kohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus tegi 19.04.2023 määruse, millega jättis ajutise halduri määramata, lõpetas asja menetluse, jättis menetluskulud avaldaja kanda, määras võlgniku menetluskulud rahaliselt kindlaks ja mõistis avaldajalt välja võlgniku menetluskulud 600 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni (vaidlustatud määrus).
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jätab kohus PankrS § 15 lg 3 p 5 alusel ajutise halduri nimetamata, kuna avaldaja jättis deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasumata. Ajutise halduri nimetamata jätmisel pankrotiavalduse edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 7).
5.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides menetlus toimus. Pankrotiseaduses menetluskulude jaotuse kohta erinorme ei ole. Kuna menetluse algatas avaldaja ning menetlus lõpetatakse seetõttu, et avaldaja jättis kohtu määratud deposiidi tasumata, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Maakohtu hinnangul pöördus avaldaja kohtu poole ennatlikult – arve, mille tasumata jätmisele avaldaja tugines, tähtaeg oli 17.01.2023. Avaldaja esitas avalduse kohtule aga juba 30.03.2023. Muid põhjendusi, miks võlgnik võib olla püsivalt maksejõuetu, avaldaja välja ei toonud.
5.3.Maakohus leidis, et võlgniku menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg (neli tundi) olid põhjendatud ja vajalikud. Arvestades avalduse ja võlgniku vastuse mahtu saab mõistlikuks ajakuluks materjalidega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks pidada nelja tundi. Esindaja tunnitasu 150 eurot (millele lisandub käibemaks) vastab keskmisele sarnasele õigusteenuse hinnale. Seega tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista võlgniku menetluskulud 600 eurot. Määruskaebus
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja
2-23-4893 võlgniku menetluskulude hüvitise, ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud võlgniku kanda.
6.1.Avaldaja esitas pankrotiavalduse seetõttu, et võlgnik viivitas võlgnevuse tasumisega üle kahe kuu. Enne kohtule pankrotiavalduse esitamist esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, millele võlgnik ei vastanud. Pärast pankrotiavalduse esitamist tasus võlgnik võlgnevuse osade kaupa selliselt, et võlgnevuse jääk langes alla 2500 euro. Seega, kuna kohus ei oleks pärast võlgnevuse (suuremas osas) tasumist saanud pankrotiseaduse järgi ajutist haldurit nimetada, ei olnud avaldajal majanduslikult mõttekas deposiiti tasuda.
6.2.Pankrotiavalduse esitamine ei olnud ennatlik. Avaldaja põhistas võlgniku maksejõuetuse PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel. Avaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 13.03.2023 ning selleks ajaks oli võlgnik tasumisega viivitanud 54 päeva. Võlgnik ei vastanud pankrotihoiatusele, mistõttu avaldaja esitas 30.03.2023 (s.o 17 päeva pärast pankrotihoiatust) pankrotiavalduse. Maakohtu hinnang, et pankrotiavaldus oli ennatlik ja et võlausaldaja peab kandma võlgnevuse tasumisega viivitanud võlgniku menetluskulud, on ebaõiglane ja piirab alusetult võlausaldajate õigust kasutada seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid.
6.3.Pankrotiavaldust menetletakse hagita menetluses. Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Praegusel juhul osales menetluses kaks isikut – avaldaja ja võlgnik. Arvestades, et võlausaldaja pankrotiavaldus oli nõuetekohaselt põhistatud ning võlgnik tasus suure osa nõudest alles pärast pankrotiavalduse kättetoimetamist, oleks kohus pidanud asjaolusid arvestades jätma kõik menetluskulud võlgniku kanda. Pankrotiavalduse esitamise tingis võlgniku käitumine – võlgnik ei täitnud oma kohustusi ca kaks kuud ning ignoreeris võlausaldaja pankrotihoiatust. Võlgniku seisukoht määruskaebuse kohta
7.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maakohtu määrus on kooskõlas PankrS § 15 lg-ga 6, mille järgi juhul, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks vaidlustatud osas, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koostoimes §-ga 659 tuleb osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
10.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse kohaselt
2-23-4893 vaidlustab avaldaja maakohtu määruse menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) ja osas, milles võlgniku menetluskulud kindlaks määrati ja avaldajalt välja mõisteti (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Avaldaja ei ole esitanud vastuväiteid menetluskulude rahalisele suurusele. Maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 on seega vaidlustatud kaasnevalt menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, kuna avaldaja taotletava uue menetluskulude jaotuse korral tuleks tühistada ka võlgniku menetluskulude väljamõistmine avaldajalt. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni p 1 osas.
11.Ringkonnakohus muudab maakohtu põhjendusi menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel kohaldatava õigusnormi osas. PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 15 lg-s 6 on sätestatud, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Seega näeb pankrotiseadus ette erinormi menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks ajutise halduri nimetamata jätmise korral. Praegusel juhul jäi ajutine haldur nimetamata, mistõttu menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tuleb kohaldada PankrS § 15 lg-t 6, mitte TsMS § 172 lg-t 1, nagu maakohtu märkis. Maakohtu viide TsMS § 172 lg-le 1 ei ole asjakohane, kuid õige on maakohtu lõppjäreldus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
12.Tulenevalt PankrS § 15 lg 6 kohaldumisest ei oma menetluskulude õige jaotuse määramisel tähtsust maakohtu määruses ja määruskaebuses esitatud põhjendused selle kohta, kas avaldaja esitas pankrotiavalduse ennatlikult. Osundatud põhjendused on välja toodud seoses eksliku tuginemisega TsMS § 172 lg-le 2, mis annab kohtule menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel kaalutlusõiguse, võimaldades jaotada menetluskulud vastavalt sellele, mis on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades õiglane. PankrS § 15 lg 6 ei anna kohtule kaalutlusõigust, mistõttu sõltumata asjaoludest, mis viisid pankrotiavalduse esitamiseni ning ajutise halduri nimetamata jätmiseni, tuleb praegusel juhul menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kogu seni kantud menetluskulude jaotuse.
14.Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud ringkonnakohtu menetluses.
14.1.Võlgnik esitas 26.01.2024 ringkonnakohtule määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekirja, milles taotleb avaldajalt võlgniku lepingulise esindaja kulude katteks 240 euro (käibemaksuta summa) väljamõistmist. Võlgnikule osutatud õigusabiteenuse sisuks on määruskaebusega tutvumine, seisukoha koostamine, kliendiga nõupidamine ja e-kirjad kliendiga ning menetlusdokumendi kohtule esitamine – 1,5 tundi; ning menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamine, apellandi menetluskulude osas seisukoha kujundamine – 0,5 tundi. Võlgnikule on osutatud õigusteenust hinnaga 120 eurot/tund (käibemaksuta). Võlgnik kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses siinse kohtuasja määruskaebemenetlusega. Võlgnik märkis, et saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu menetluskulud tuleb avaldajalt välja mõista ilma käibemaksuta.
2-23-4893
14.2.Avaldaja esitas 05.02.2024 vastuväited võlgniku menetluskulude nimekirjale, pidades võlgniku menetluskulude suurust ülemääraseks.
14.3.Arvestades määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus võlgniku lepingulise esindaja toimingutele kulunud aega vajalikuks ja põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses. Määruskaebusega tutvumiseks ja esitatud vastuse koostamiseks vajalikuks ajaks saab ringkonnakohtu hinnangul pidada 50 minutit, millele lisandub kliendiga suhtlemiseks ja vastuse kohtule esitamiseks vajalik aeg 20 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamiseks vajalik aeg 20 minutit. Võlgnikule osutatud õigusteenuse hinda, milleks oli 120 eurot/tund (käibemaksuta), saab pidada mõistlikuks tasuks, mis vastab võlgniku esindaja kvalifikatsioonile ja sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus võlgniku määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 180 eurot (1,5 × 120) (käibemaksuta summa) ning mõistab need avaldajalt võlgniku kasuks välja.
15.Vastavalt võlgniku taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. PanrkS § 5 lg 2 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta pankrotiasjas edasi kaevata üksnes siis, kui see on samas seaduses ette nähtud. PankrS § 150 lg 1 p 1 alusel on menetluskulud pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale PankrS § 150 lg 5 kaebeõigust ette ei näe. Seega ei ole pankrotimenetluse kulude (sh menetluskulude) kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamist Riigikohtule ette nähtud (vt RKTKm 04.04.2022, 2-20-18512, p 5 teine lõik ja selles viidatud RKTKm 26.06.2013 määrus 3-2-1-48-13, p 12).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.