Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on asjaolu, et M. P. sõlmis Citybee Eesti OÜ-ga teenuse kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks sõiduki. Kostja kohustus tasuma teenuse kasutamise eest tasu. Perioodil 19.09.2021 kell 7:59 – 19.09.2021 kell 18:17 kasutas kostja ajutiselt sõidukit Volkswagen T-Cross numbrimärgiga XXX ning kostja kohustus tasuma 48,52 eurot. Kostja tasus arve osaliselt. Hagi esitamise seisuga on 19.09.2021 arve EECTB NR. 264093 summas 43,52 eurot tasumata. Lisaks palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 43,52 eurot 25.09.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.12.2023 lepingus kokku lepitud määras so 0,05% päevas summas 17.50 eurot. Hageja taotleb ka viivise alates 08.12.2023 kuni põhinõude summas 43,52 euro täitmiseni määras 0,05% päevas välja mõistmist. Hageja on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulu on 30 eurot. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates 19.12.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud. Lisaks saatis kohus 20.12.2023 hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressile XXX ja XXX, kuid kostja materjalide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte Ametlike Teadaannete kaudu 20.12.2023. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (25.01.2024) ega ka hiljem ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 273,50 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot tund käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Kohus peab vastavalt varasemale kohtupraktikale mitteadvokaadist esindaja põhjendatuks tunnitasuks 110 eurot käibemaksuta. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 110 eurot käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 230 (110+20+100) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 230 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kohus selgitab, et toimetab ka tagaseljaotsuse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi, kuna kohtule ei ole kostja elukoht teada. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates 19.12.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud. Lisaks saatis kohus 20.12.2023 hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressile XXX ja XXX, kuid kostja materjalide kättesaamist ei kinnitanud. Maksekäsu kiirmenetluses üritati kostjale makseettepanekut kätte toimetada järgmistel aadressidel: 14.09.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus 19.09.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus 22.09.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus 17.10.2023 aadressil XXXTagastatud - hoiutähtaja möödumisel 17.10.2023 saadetud teavitus e-posti aadressil XXX – puudub vastus; 03.10.2023 saadetud makseettepanek e-posti aadressil XXX – puudub kättesaamise kinnitus. Varasemas menetluses kohtutäituri info: võlgnik ei ela aadressil XXX. Rahvastikuregistri andmetel on aadress XXX alates 14.08.2019 kehtetu. Varasemas menetluses võlgniku ema kinnitas 22.02.2023 aadressi XXX. 18.04.2023 räägitud uuesti emaga, kes kinnitas, et aadressid XXX ja XXX on kehtetud. Ema kinnitas uuesti, et võlgnik elab aadressil XXX. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 17.10.2023, et andmebaaside kohaselt on seisuga 24.11.2021 isiku elukohaks märgitud XXX. Seisuga 11.11.2019 on isiku elukohaks märgitud XXX ja kontakttelefoniks XXX. Aadress Sadama tee 1, Paldiski ei ole Ehitisregistris ja Kinnistusraamatus leitav. Võlgniku isa kinnitas 17.11.2023, et võlgnik ei ela aadressil XXX. Isa kinnitas, et võlgnik ei ela ka aadressil XXX kuid käib vahel harva siin külas. Isa sõnul võlgnik elab Tallinnas üürikorteris, aadressi ei tea. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.