Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Baltic

Electrical

Installations

OÜ

EDASIKAEBE KORD

1(4)

2-23-7252 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostjate vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja I sõlmisid 08. märtsil 2022 laenulepingu nr 22546, mille kohaselt andis hageja kostjale 1 laenu summas 20 000 eurot limiidilaenu lepingu nr 11607 tuleneva põhivõlgnevuse refinantseerimiseks. Laenuleping sõlmiti laenutähtpäevaga 10. märts 2025, eeldusel et kostja I maksab laenu kasutamise eest iga kuu intressi, mille fikseeritud määr on 9,00% aastas ja tasub lepingu sõlmimise tasu 100 eurot. Hageja poolt on laenusumma välja makstud kostja I arvelduskontole. Vastavalt laenulepingu punktile 4 on laenulepingu tagatiseks sõlmitud kostjaga II käendusleping nr 5781, mille kohaselt vastutab kostja II täies ulatuses solidaarselt kostjaga I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ja tagab käenduse maksimumsumma ulatuses kõiki hageja nõudeid. Vastavalt käenduslepingu punktile 2 on kostja II vastutuse rahaline maksimumsumma 26 000 eurot. Kostjad ei tasunud laenulepingust tulenevaid makseid õigeaegselt ning hageja edastas kostjatele korduvalt võlgnevuse meeldetuletuskirju. Kuivõrd kostjad ei suutnud laenulepingust tulenevaid kohustusi täita, siis edastas hageja 06. märtsil 2023 kostjatele tähitud kirjaga laenulepingus märgitud aadressidele lepingu ülesütlemise avalduse, millega 2(4)

2-23-7252 andis kostjatele täiendava tähtaja (kuni 20. märtsini 2023) võlgnevuse tasumiseks. Kostjad hageja poolt antud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning laenuleping loeti alates 21. märtsist 2023 seoses olulise lepingurikkumisega üles öelduks. Peale laenulepingu ülesütlemist edastas hageja täiendavalt kostjatele võla tasumise nõude, millega andis kostjatele täiendava tähtaja 7 päeva kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumiseks. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista laenulepingu alusel tagastamata põhiosa võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga ehk 15 622,28 eurot. Samuti hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista laenulepingu alusel tasumata intressi võlgnevuse laenulepingu ülesütlemise, s.o 21. märtsi 2023 seisuga kogusummas 255,76 eurot (116,14 eurot + 101,25 eurot + 38,37 eurot = 255,67 eurot). Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt välja mõista laenulepingu eest tasumata viivis kogusummas 2646,52 eurot, suurusega 0,3% päevas, ajavahemikul 11. detsembrist 2022 kuni 12. maini 2023. Hageja arvutab viivist detsembri osamaksele järgnenud päevaks kogunenud põhiosa võlgnevuselt kuni jaanuari osamakseni summalt 118,94 eurot ajavahemiku 11. detsembrist 2022 kuni 10. jaanuarini 2023 eest summas 10,70 eurot (118,94 eurot x 108% : 360 x 30 päeva = 10,7046 ehk ümardatult 10,70 eurot). Hageja arvutab viivist jaanuari osamaksele järgnenud päevaks kogunenud põhiosa võlgnevuselt kuni veebruari osamakseni summalt 636,16 eurot ajavahemiku 11. jaanuarist 2023 kuni 10. veebruarini 2023 eest summas 55,34 eurot (636,16 eurot x 108% : 360 x 29 päeva = 55,34592 ehk ümardatult 55,34 eurot). Hageja arvutab viivist veebruari osamaksele järgnenud kuupäevaks kogunenud põhiosa võlgnevuselt kuni märtsi osamakseni summalt 1153,84 eurot ajavahemiku 11. veebruarist 2023 kuni 10. märtsini 2023 eest summas 94,21 eurot (1153,84 x 108% : 360 x 27 päeva = 92,20834 ehk ümardatult 94,21 eurot). Hageja arvutab viivist märtsi osamaksele järgnenud kuupäevaks kogunenud põhiosa võlgnevuselt kuni lepingu ülesütlemise jõustumiseni summalt 1690,09 eurot ajavahemiku 11. märtsist 2023 kuni 21. märtsini 2023 eest summas 50,70 eurot (1690,09 eurot x 108% : 360 x 10 päeva = 50,7027 ehk ümardatult 50,70 eurot). Hageja arvutab viivist laenulepingu ülesütlemisele järgnenud kuupäevast kuni hagiavalduse esmase koostamiseni kogu laenulepingust tuleneva põhiosa võlgnevuse summalt 15622,28 eurot, ajavahemiku 22. märtsist 2023 kuni 12. maini 2023 eest summas 2437,07 eurot (15622,28 eurot x 108% : 360 x 52 päeva = 2437,07568 eurot ehk ümardatult 2437,07 eurot). Laenulepingu punkti 2 alusel on hagejal õigus nõuda lisaks laenulepingus kokkulepitule muud kulud, mis on ette nähtud hageja veebilehel asuvad hinnakirjas. Hageja hinnakirja kohaselt on ärikliendile saadetava ülesütlemise teatise edastamise tasu 20 eurot. Seega hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista laenulepingu ülesütlemise teatise edastamise eest tasu 20 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks hageja ja kostjate vahel 08. märtsil 2022 sõlmitud laenulepingust nr 22546 ja käenduslepingust nr 5781 tulenev võlgnevus kogusummas 18 544,56 eurot, millest 15 622,28 eurot on tasumata põhiosa maksed, intress summas 255,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 2646,52 eurot ning lepingu ülesütlemise avalduse teade edastamise eest summas 20 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt menetluskulud riigilõiv summas 1050 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjatele hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagi menetlusse võtmise määrusest kättetoimetamisest. Kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale I kätte toimetatud avaliku e-toimiku vahendusel (KÄPO-s kättetoimetamine) 01. detsembril 2023 ning kostjale II avaliku e-toimiku vahendusel (KÄPO3(4)

2-23-7252 s kättetoimetamine) 09. jaanuaril 2024. Kohus hoiatas kostjaid, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja I kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 21. detsembriks 2023 ei esitanud. Kostja II kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 29. jaanuariks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 65 lg 1, ning VÕS § 142 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 15 622,28 eurot, intress 255,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 2646,52 eurot ja lepingu ülesütlemise avalduse teade edastamise eest 20 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 1050 eurot, kostjatelt solidaarselt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 1050 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kostjatelt kuuluvad seega hageja kasuks TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 1050 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.