Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-8744 põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja M OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja) sõlmisid 05. septembril 2021 kliendilepingu nr 7896487241, mille kohaselt esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta laenu. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise kinnitamist esialgne võlausaldaja rahuldas kostja taotluse ja kandis kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 2494,31 eurot. Vastavalt laenutingimustele kostja võttis laenu 51 kuuks ja 2(5)

2-23-8744 intressi määraga 43,20% aastas. Peale lepingu sõlmimist on esialgsele võlausaldajale laekunud kostjalt kokku 564,53 eurot (13. oktoobril 2021 summas 298,34 eurot ja 30. novembril 2021 summas 266,19 eurot). Peale 30. novembri 2021 ei ole kostjalt laekumisi toimunud. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida, kuid kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust ei täitnud. Esialgne võlausaldaja edastas 07. veebruaril 2022 kostjale võlateatise ja laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu esialgne võlausaldaja ütles 08. aprillil 2022 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, loovutas 12. aprillil 2022 esialgne võlausaldaja nõude R OÜ-le. R OÜ loovutas 15. detsembril 2022 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise kohta edastas hageja kostjale 30. jaanuaril 2023 teatise. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga summas 2111,19 eurot. Hageja loeb, et kostja poolt lepingu täitmine on toimunud esimeses järjekorras põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks, seega hageja nõue kujuneb alljärgnevalt: esimeses järjekorras loeb hageja seoses tasumisega osaliselt tasutuks põhivõla, s.o põhinõue summas 383,12 eurot (199,54 eurot + 183,58 eurot) ning teises järjekorras loeb hageja seoses tasumisega osaliselt tasutuks intressi, s.o intress summas 181,41 eurot (98,80 eurot + 82,61 eurot). Seega kostja põhiosa võlgnevus on summas 2111,19 eurot (2494,31 eurot – 383,12 eurot = 2111,19 eurot). Kostjal on intressi võlgnevus alates 3. osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule alates 04. detsembrist 2021 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o

2-23-8744 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostja seaduslikule esindajale, eestkostjale, tema rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostja eestkostjale TsMS § 326 lg 1 alusel 11. augustil 2023 kätte toimetatud kostja eestkostja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panemisega. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja ega tema eestkostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 25. augustiks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2111,19 eurot, intress 332,23 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 578,72 eurot ning viivised alates 17. juunist 2023 kuni põhinõude (2111,19 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,06% päevas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 420 eurot ja õigusabikulude summas 240 eurot, kokku 660 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 420 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 240 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (ei sisalda käibemaks). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-193-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 240 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (ei sisalda käibemaks) ning seega on põhjendatud 4(5)

2-23-8744 hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 600 eurot (420+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Revensen OÜ arvelduskontole nr XXX LHV Pangas. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.