PlusPlus Capital AS hagi J. S. vastu põhivõlgnevuse 359 euro 42 sendi, viivise ja sissenõudekulu saamiseks
Tsiviilasja hind
529 eurot 96 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja: J. S. (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista hagi J. S. PlusPlus Capital AS kasuks välja võlgnevus 444 eurot 72 senti (põhinõue 359 eurot 42 senti, viivis 60 eurot 30 senti ja sissenõudekulu 25 eurot).
3.Mõista hagi J. S. PlusPlus Capital AS kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt alates 27. maist 2023 kuni põhinõude (359 euro 42 sendi) täieliku tasumiseni määras 0,065% päevas.
Mõista J. S. PlusPlus Capital AS kasuks välja menetluskulud 315 eurot.
6.Mõista J. S. PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis menetluskuludelt (315 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu xxxx kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 30. jaanuaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. S. (kostja) 422 euro 59 sendi saamiseks. Kohus tegi 01. veebruaril 2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 10. mail 2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja palub 26. mail 2023 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks võlgnevus 359 eurot 42 senti, viivised 60 eurot 30 senti ja sissenõudekulu 25 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja lisanduva viivise põhivõlalt alates 27. maist 2023 kuni põhinõude (359 eurot 42 senti) täieliku tasumiseni määras 0,065% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja xxxxxx Kaubamaja Grupp AS
5.augustil 2022 Partner Kuukaardi lepingu nr 134262-2. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. Esialgne võlausaldaja ütles 25. novembril 2022 lepingu üles ning 30. novembril 2022 loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.
3.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressitel xxxxxxxx@xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxx@xxxxxxxxx, millelt vastused puuduvad. 24. oktoobri 2023 seisuga töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole. Kohtute infosüsteemis tegevuste all on registreeritud helistamine 13. novembril 2023 kostja rahvastikuregistris märgitud numbril xxxxxxx, mis kuulub kostja emale. Ema avaldas, et rahvastikuregistris märgitud lisa-aadress xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx on tema aadress ja kostjat xxxx ei ela. Kui suhtleb kostjaga, siis Messengeris. Ema pakkus kostja asukohaks xxxxx asemel kas xxxxxx või välismaa. Kuna praegusel juhul ei ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb hagi kostjale kätte toimetada avalikult hagi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja eluvõi viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud menetlusdokumendi avaliku
kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 6. detsembril 2023 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 22. detsembril 2023. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (19. jaanuariks 2024) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
5.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
6.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (3,5 h; koos käibemaksuga). TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot. TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine, peab kohus käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 120 eurot (1 h x 100 x 1,2). Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 315 eurot (175 + 20 + 120). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
10.Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 ps 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20123093, p 9.2). allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.