lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-142441/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 30.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-142441/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2112
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

30 jaanuar 2024, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-22-142441

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi E. R. väljamõistmiseks

Hagi hind

1008 eurot 34 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harjumaa) lepinguline esindaja: (e-post [email protected])

vastu võlgnevuse

Carlo

Kask

Kostja: E. R. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista E. R. PlusPlus Capital AS-i kasuks välja 500 eurot.
3.Mõista E. R. PlusPlus Capital AS-i kasuks välja viivis põhivõlalt 500 eurolt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni põhivõla 500 euro tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta PlusPlus Capital AS-i hagi E. R. vastu rahuldamata intressi, sissenõutavaks muutunud viivise, sissenõudmiskulude ja edasiulatuva viivise osas, mis ületab käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3 märgitud ulatust.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Jätta menetluskulud 56% ulatuses E. R. kanda ja 44% ulatuses PlusPlus Capital ASi kanda.
6.Rahuldada PlusPlus Capital kindlaksmääramiseks osaliselt.

AS-i

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

7.Mõista E. R. PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskulude katteks välja 369 eurot 60 senti. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Mõista E. R. PlusPlus Capital AS-i kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (369 eurot 60 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 3. novembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 8. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse E. R. (kostja) võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 500 eurot, intressi 72,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 206,76 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates 9. märtsist 2023 kuni põhinõude täitmiseni 38,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja nõue tuleneb kostja ja ESTO AS’i vahel 1. oktoobril 2021 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 3670895516.
2.Kohus toimetas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte isiklikult allkirja vastu
11.juulil 2023. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‐679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu
19.veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik). VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.Kohus selgitas 10. veebruari ja 6. oktoobri 2023 määrustes hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja vastuse kohaselt hindas krediidiandja kostja

krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja laenutaotluse analüüsi alusel. Samuti kasutas krediidiandja kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka krediidiandjale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit ja TAUST.EE). Krediidiandja kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja igakuine keskmine netotöötasu oli 1300 eurot. Krediidiandja tuvastas nimetatud andmete õigsust kostja laenutaotluse analüüsi tulemusena. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste finantskohustustena 215,30 eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediidikontot limiidiga 3300 eurot, tasudes krediidi kasutamise korral igakuiseid makseid summas 55 eurot (minimaalne igakuine kasutusse võetud krediidi tagasimakse, 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist). Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja esitatust nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja igakuise töötasu suurust. Kostja on märkinud oma finantskohustuste suuruseks 0 eurot ja seetõttu on krediidiandja arvestanud kohustustena minimaalset majapidamiskulude määra 215,30 eurot. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud teavet kostja kohustuste kohta. Hageja nimetatud andmekogude kontrolli ei saa pidada piisavaks. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks nõudnud kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata.

6.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kostja on krediiti kasutusele võtnud kokku 500 eurot. Kostja ei ole tagasimakseid teinud. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 500 eurot. Seadusjärgne intressimäär 1. oktoobril 2021 sõlmitud lepingu jaoks on 0%. Seega jätab kohus hageja nõude intressi väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 38,90% aastas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata. Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 500 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates käesoleva otsuse jõustumisest, on hagejal õigus nõuda põhivõlalt viivist alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 38,90% aastas. VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi võib krediidiandja nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette

tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär ning seega ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhivõlalt (500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.

7.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et vastavalt eelmistes punktis väljatoodule ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.
8.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ja 44% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 420 euro (ajakulu 3,5 tundi, tunnitasu 120 eurot, sh käibemaks) väljamõistmiseks. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Arvestades nõude olemust, keerukust ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 3 tundi (TsMS § 175 lg 1). Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu on kohtupraktikas peetud põhjendatuks. Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 660 eurot (280+20+360). Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 369 eurot 60 senti (56% 660-st). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
9.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja