5.Kohustada S.H.it tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
7.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
1(4)
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (avaldaja, hageja) esitas 10. augustil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.H.ilt (võlgnik, kostja) 95 euro saamiseks. Kohus tegi 14.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 21. novembri 2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse, andes nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas 23. novembri 2023 määrusega hagejat nõuetekohast hagi esitamiseks
2.Hageja esitas 18. detsembril 2023 Pärnu Maakohtule hagi S.H.i vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevuse summas 95 eurot, millest 75 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 20 eurot on sissenõudekulud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Nõude aluseks on pooltevaheline leping parkimisteenuse osutamiseks, millest tulenevaid kohustusi kostja rikkus. Sõiduk (registreerimismärgiga 560TNS), mille omanik oli Transpordiameti teabe kohaselt kostja, oli 13.02.2022 pargitud hageja opereeritavale tasulisele parkimisalale asukohaga Lai tn 11, Pärnu ja 04.05.2022, hageja opereeritavale tasulisele parkimisalale asukohaga KÜ Uus-Sadama 13/15, Tallinn ning 06.09.2022, hageja opereeritavale tasulisele parkimisalale asukohaga KÜ Uus-Sadama 13/15, Tallinn, parkimisnõudeid rikkudes. Kostja jättis 13.02.2022 parkimisalguse fikseerimata ja 04.05.2022 ning 06.09.2022 parkis ilma parkimisloata. Parkimislepingus on kirjas, et parkimisnõuete rikkumise korral tuleb tasuda lepptrahvi 30 eurot. Hageja esitas koheselt 13.02.2022.a. kostjale 15 euro suuruse leppetrahvinõude ja 04.05.2022.a. ning 06.09.2022.a. 30 euro suurused leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid vaidlustanud. Sissenõudmiskuludesse (20 eurot) on hageja arvestanud kulutused päringute tegemisele (Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud) andmete saamiseks
2(4)
ning meeldetuletuskirjade välja saatmiseks. Hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta, kuid kostja nendele ei vastanud.
kostjale
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3.Maakohus võttis hagi 08. jaanuari 2024 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid koos vastamiskohutusega toimetati 10. jaanuaril 2024 kostjale kätte e-posti teel. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul menetlusdokumentide kättetoimetamisest alates, seega kostja kirjaliku vastuse tähtaeg saabus 24. jaanuaril 2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks. Kostjat hoiatati, et hagile vastamata jätmise korral võib teha tema suhtes tagaseljaotsuse.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1).
3(4)
Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 220 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 2 tundi (tunnihinnaga 110 eurot) tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumises, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 220 eurot osaliselt ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 110 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg kokku 2 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Käesolevas asjas ei ole esitatud ka vastuväidet maksekäsu kiirmenetluses, kohtu 14.08.2023 makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Seetõttu ei saa ka hageja õigusabi kulud sisaldada endast ajakulu seoses vastuväitega tutvumisega. Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 110 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 50 eurot (= 50 eurot x 1 tund). Hageja menetluskulud kokku on 170 eurot (100 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud + 50 eurot õigusabikulud).). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Samuti on põhjendatud ja vajalik menetluskulu maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis on seadusega ettenähtud suuruses ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.