2-23-10771
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-23-10771
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2024, Narva
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
Revensen OÜ hagi S M vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
951,96 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Revensen OÜ (rk 16625699)
Hageja esindaja:
Aivira Kollamaa (lepinguline esindaja)
Kostja:
S M (ik XXX)
2-23-10771 põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.
Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
on
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja Ü OÜ (edaspidi laenuandja) sõlmisid 24. novembril 2020 laenulepingu nr Y201123077, mille kohaselt võttis kostja laenu summas 500,00 eurot, ning
2-23-10771 Laenulepingu nr Y201123077 alusel võttis kostja laenu 500,00 eurot intressiga 40,80% aastas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 24. detsembrist 2020 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 24. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 32,06 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 24. novembriks 2022. Laenuandja maksis kostjale laenusumma välja 24. novembril 2020 kostja poolt taotluses märgitud arveldusarvele. Kostja enda laenulepingujärgseid kohustusi õigeaegselt täitma ei asunud. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Laenuandja edastas 09. septembril 2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud. Laenuandja edastas 12. oktoobril 2022 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles laenuandja laenulepingu nr Y201123077 üles 12. oktoobril 2022. Kostja ei reageerinud laenuandja nõuetele, misjärel laenuandja loovutas 21. detsembril 2022 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise kohta edastas laenuandja kostjale 21. detsembril 2022 teatise. Peale laenulepingu nr Y201123077 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 576,06 eurot. Laekumised summas 576,06 eurot arvestab hageja põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks. Esimeses järjekorras loeb hageja osaliselt tasutuks põhinõue 310,91 eurot (tasutud on
2-23-10771 + 0,56 eurot + 53,21 eurot = 60,68 eurot). Samuti nõuab hageja põhivõlalt (164,71 eurot) hagi koostamisele järgnevast päevast, s.o 29. juulist 2023 alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras 40,80% aastas. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 24. novembril 2020 sõlmitud laenulepingust nr Y211210038 tulenev võlgnevus on kogusummas 290,92 eurot (põhivõlg 164,71 eurot + intressid 18,30 eurot + hooldustasu 7,23 eurot + sissenõudmiskulud 40 eurot + viivis 60,68 eurot seisuga 28. juuli 2023 = 290,92 eurot). Laenulepingu nr Y210313038 alusel võttis kostja laenu 600,00 eurot intressiga 37,00% aastas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 15. aprillist 2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 37,25 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15. märtsiks 2023. Laenuandja maksis kostjale laenusumma välja 15. märtsil 2021 kostja poolt taotluses märgitud arveldusarvele. Kostja enda laenulepingujärgseid kohustusi õigeaegselt täitma ei asunud. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Laenuandja edastas 31. augustil 2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud. Laenuandja edastas 12. oktoobril 2022 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles laenuandja laenulepingu nr Y210313038 üles 12. oktoobril 2022. Kostja ei reageerinud laenuandja nõuetele, misjärel laenuandja loovutas 21. detsembril 2022 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise kohta edastas laenuandja kostjale 21. detsembril 2022 teatise. Peale laenulepingu nr Y210313038 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 521,50 eurot. Laekumised summas 521,50 eurot arvestab hageja põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks. Esimeses järjekorras loeb hageja tasutuks põhinõue 296,36 eurot (tasutud on 1. – 14. osamakset), teises järjekorras osaliselt tasutuks intressi kuni 15. maini 2022 (tasutud 1. - 14. osamakset), s.o tasutud intress 204,14 eurot, ning kolmandas järjekorras hooldustasu nõuetekohaselt tasutuks kuni 15. maini 2022 (tasutud 1. - 3. osamakse), s.o tasutud hooldustasu 21,00 eurot. Seega laenulepingust nr Y210313038 tulenev põhiosa võlgnevus on summas 303,64 eurot (600,00 eurot – 296,36 eurot = 303,64 eurot). Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 37,00%. Pooled on 15. märtsi 2021 maksegraafikus intressi summaks kokku leppinud 276,00 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi võlgnevus alates neljandast osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule osaliselt tasumata osamaksest alates 15. juunist 2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 12. oktoobrini 2022, kokku summas 38,43 eurot (9,36 eurot + 8,55 eurot + 7,71 eurot + 6,85 eurot + 5,96 eurot = 38,43 eurot). Vastavalt laenuandja hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,25% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 1,50 eurot. Kostja võlgneb hooldustasu laenulepingu kehtivuse 6 kuu ja 19 päeva eest (alates 6. kuni 12. osamaksed) kokku summas 7,40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulud kokku summas 35,00 eurot: meeldetuletuskirjad 3 x 5,00 eurot, ülesütlemise hoiatus (sisult 4(6)
2-23-10771 meeldetuletus) 1 x 15,00 eurot ja nõude loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5,00 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivist tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni laenulepingu ülesütlemiseni, s.o 12. oktoobrini 2022, ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast, s.o 13. oktoobrist 2022 kuni hagi esitamiseni, s.o
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostja elukoha aadressile XXX kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 326 lg 1 alusel 04. augustil 2023 kätte toimetatud kostja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panemisega. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 18. augustiks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus kokku summas 468,35 eurot, intress kokku summas 56,73 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 157,70 eurot, lepingu hooldustasu kokku summas 14,63 eurot ja sissenõudmiskulud kooku summas 75 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni laenulepingust nr Y201123077 tuleneva põhinõude 164,71 euro täieliku tasumiseni lepingujärgses määras 40,80% aastas ja laenulepingust nr Y210313038 tuleneva 5(6)
2-23-10771 põhinõude 303,64 euro täieliku tasumiseni lepingujärgses määras 37,00% aastas, alates 29. juulist 2023. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 245 eurot ja õigusabikulude summas 600 eurot, kokku 845 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 245 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 600 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (sh käibemaks). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-193-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 600 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (sh käibemaks) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 425 eurot (245+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Revensen OÜ arvelduskontole nr XXX LHV Pangas. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.