Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-23-129015

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 27. mail 2019 sõlmisid kostja ja E AS liitumislepingu nr 8284238, mille alusel kohustus E AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile XXX. E AS ja kostja sõlmisid 04. oktoobril 2019 liitumislepingu nr 8709687, mille alusel kohustus E AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile XXX, ning liitumislepingu nr 8709687 lisana nr 8709695 osamaksetega vara müügilepingu, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas (Samsung Galaxy Tab S4 LTE) maksumusega 529,00 eurot. Kostja kohustus tasuma seadme eest 36 osamaksega summas 14,694 eurot. Seadme maksumusele ei lisandunud intressi ega muid tasusid. E AS ja kostja sõlmisid 04. oktoobril 2019 2(5)

2-23-129015 nutikindlustuse lepingu nr 8709709, mille alusel kohustus E AS pakkuma kostjale seadme kindlustuse teenust seadmele Samsung Galaxy Tab S4 LTE ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Lepingute allkirjastamisega kinnitas kostja, et E AS on tutvunud ja nõustunud üldtingimuste ning seadme müügipõhimõtetega ning kohustus neid täitma. E AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata. Kuna kostja oli võlas kolme kuu arve tasumisega, siis E AS piiras kostja teenused alates 15. juunist 2020. Ühtlasi teavitas E AS 15. juunil 2020 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud luges E AS lepingu ülesöelduks alates 01. juulist 2020. E AS loovutas 13. aprillil 2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingutest ja lepingu lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus E AS ees summas 723,72 eurot, kuid kostja oli E AS-le võlgnevuse osaliselt tasunud, mistõttu hagejale loovutati tasumata põhisumma jääk summas 260,73 eurot. Hageja nõuab kostjalt tasumata võlgnevuse eest sissenõutavaks muutunud viivist kokku summas 186,42 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt on viivisemääraks 0,065% päevas ja seega on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma (260,73 eurot) x viivitatud päevade arv (1100 päeva, alates 19. juulist 2020 kuni 23. juulini 2023) x 0,065% = 186,42 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt summas 61,86 eurot (260,73 eurot x 0,065% päevas x 365 päeva = 61,86 eurot). Vastavalt lepingu tingimustele lasub kostjal kohustus tasuda tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 18. aprilli 2023 esimese tasulise kirja maksumusega 20 eurot, 30. mai 2023 teise tasulise kirja maksumusega 5 eurot ja 11. juuli 2023 kolmanda tasulise kirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista E AS ja kostja vahel 27. mail 2019 sõlmitud liitumislepingust nr 8284238, 04. oktoobril 2019 sõlmitud liitumislepingust nr 8709687 ja selle lisana nr 8709695 osamaksetega vara müügilepingust ning 04. oktoobril 2019 sõlmitud nutikindlustuse lepingust nr 8709709 tulenev võlgnevus 260,73 eurot, viivised 186,42 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 260,73 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 01. novembrist 2023. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostja aadressile XXX kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale 3(5)

2-23-129015 kätte toimetatud 09. jaanuaril 2024 edasiandmiseks kostja vennale. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 29. jaanuariks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 2 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 260,73 eurot, viivised 186,42 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 260,73 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 01. novembrist 2023. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot, kokku 615 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 175 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulud 20 eurot on TsMS § 4842 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-193-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (koos käibemaksuga) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 375 eurot (175+20+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks P OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. 4(5)

2-23-129015 Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.