Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
369,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja T L (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista TL-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja T L ja Tele2 Eesti AS vahel
17.märtsil 2017 sõlmitud liitumislepingust nr 10286818 ja 10. juulil 2021 sõlmitud liitumislepingust nr 102868182 tulenev võlgnevus kokku 258,57 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 38,35 eurot.
3.Mõista T L-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt (258,57 eurot) alates 14. novembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas.
5.Mõista T L-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 210 eurot, sh riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 50 eurot.
1(5)
6.Mõista T L-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitiselt viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
9.Toimetada kostjale käesolev tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 12.
10.Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T L-lt (Lehtsalu; võlgnik, kostja) 357,90 euro saamiseks. Kohus tegi 23. oktoobril 2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus kohustas 3. novembri 2023 määrusega hagejat nõuetekohase hagi esitamiseks.
2.Hageja esitas 13. novembril 2023 kohtule kostja vastu hagi ja 21. detsembril 2023 selle täienduse, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevus 258,57 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 74,34 eurot, samuti edasiulatuva viivise alates 14. novembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt summas 258,57 eurot 0,05% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista
2(5)
kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Hageja on ekslikult märkinud hagi pealkirja ja resolutsioonis viivise suuruseks 74,34 eurot. Õigeks viivise suuruseks on hagi punktis 6.1 märgitud summa 38,35 eurot, millele annab kinnitust ka hagi punktis 2.1 märgitud hagihind 369,11 eurot (=258,57 (põhinõue) + 38,35 (viivis) + 25 (sissenõudekulu) + 47,19 (edasiulatuv viivis)). Üheks nõude aluseks on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 17. märtsil 2017 sõlmitud liitumisleping nr 10286818 (Leping 1), mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile 58076761 ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Teiseks nõude aluseks on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 10. juulil 2021 sõlmitud liitumisleping nr 102868182 (Leping 2; Leping 1 ja Leping 2 edaspidi ühiselt ka Leping), mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile 53781203 ja rentis kostjale seadmed Huawei B818 ning TV Digiboks ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Tele2 Eesti AS esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates
1.veebruari 2022 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 Eesti AS ees 258,57 eurot. Lepingu punkti 2 ja üldtingimuste punkti 3 alusel piirab Tele2 Eesti AS kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2 Eesti AS-il õigus leping üles öelda. Eeltoodust tulenevalt piiras Tele2 Eesti AS kostja teenused alates 24. jaanuarist 2023 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 Eesti AS lepingu ülesöelduks alates
8.veebruarist 2023. Tele2 Eesti AS on volitanud sisse nõudma kostjalt võlgnevust PlusPlus Baltic OÜ, kes toimetas kolm tasulist meeldetuletuskirja maksumusega kokku 25 eurot kostja aadressile. Seega on Tele2 Eesti AS kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas 24. mail 2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile ja e-posti aadressile. Lepingu tingimuste punkti 3 kohaselt on viivisemääraks 0,05% päevas. Viivist hakati arvestama iga maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3.Maakohus võttis 21. detsembri 2023 määrusega hagi menetlusse ning luges menetlusdokumendid kostjale avalikult kätte toimetatuks 6. jaanuaril 2024. Vastuse esitamise tähtaeg oli 22. jaanuar 2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
3(5)
6.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulud 420 eurot (sh käibemaks). Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad nõuded tulenevad ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide komplekteerimine võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 100 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 50 eurot (50 eurot x 1 tund). Hageja menetluskulud kokku on 210 eurot (140 eurot riigilõiv + maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot + 50 eurot õigusabikulud). Kohtute
4(5)
infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitise väljamõistmine ja selle suurus on ette nähtud seaduses. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.