Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

2-23-118916

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohasel hageja ja kostja sõlmisid 15. detsembril 2022 võlatunnistuse nr 282174, mille kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb võlatunnistuse andmise päeva seisuga hagejale kokku 736,43 eurot, millest on põhisumma 532,01 eurot, intress 147,85 eurot, viivised 21,57 ja sissenõudekulu 35,00 eurot. Sellele lisandub veel ühekordne lepingutasu 20,00 eurot. Kostja kohustus võla tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15. jaanuarist 2023 kuni 15. juunini 2024. Kostjalt peale võlatunnistuse sõlmimist laekumisi toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustub kostja võlgnevus 756,43 eurot (736,43 eurot + 20 eurot = 756,43 eurot).

2(4)

2-23-118916 Võlatunnistuse kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,065% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Hageja arvestab viiviseid vastavalt põhisummalt (532,01 eurot) alates tasumata 1. osamakse järgnevast päevast s.o 16. jaanuarist 2023 kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 18. septembrini 2023 järgnevalt: võla põhisumma 532,01 eurot x viivitatud päevade arv 246 x 0,065% päevas, kokku 85,07 eurot. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,065% päevas põhisummalt (532,01 eurot) kuni põhisumma tasumiseni summas 126,22 eurot (532,01 eurot x 0,065% päevas x 365 päeva = 126,22 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kostja ja hageja vahel 15. detsembril 2022 sõlmitud võlatunnistusest nr 282174 tulenev võlgnevus summas 756,43 eurot (s.h põhinõue 532,01 eurot, intress 147,85 eurot, viivised 21,57 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja lepingutasu 20 eurot) ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 85,07 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhisummalt 532,01 eurolt alates 19. septembrist 2023 kuni põhisumma tasumiseni viivisemääras 0,065% päevas. Hageja palub ka mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud riigilõiv summas 245 eurot ja õigusabikulud summas 527 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 11. oktoobril 2023 avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 31. oktoobriks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 1132 lg 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 756,43 eurot (s.h põhisumma 532,01 eurot, intress 147,85 eurot, viivised 21,57 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja lepingutasu 20 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivised 85,07 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhisumma 532,01 euro täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 19. septembrist 2023. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 245 eurot ja õigusabikulude summas 527 eurot, kokku 772 euro väljamõistmiseks. 3(4)

2-23-118916 Kohus leiab, et hageja menetluskulud 245 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 527 eurot. Hageja märgib õigusabi osutamisel kulutatud ajaks 3,0 tundi ehk 507 eurot: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs ning hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule, millele lisandub 20 eurot tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 507 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 169 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 253,50 eurot (169 x 1,5), millele lisandub TsMS § 4842 alusel 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 518,50 eurot (245+20+253,50). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.