Võlaõigus › Kompromissilepingud

2-23-122654

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja omas kostja vastu nõuet tulenevalt T Aktsiaseltsi 29. novembri 2021 liitumislepingust nr 854019519, mille alusel kostja võlgnes hagejale 521,19 eurot ja viivised summas 76,02 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, kostja ja hageja sõlmisid 01. veebruaril 2023 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 25202184, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 0,99 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 596,22 eurot (521,19 eurot + 75,03 eurot = 596,22 eurot). Nimetatud summale lisandus kompromissilepingu sõlmimise tasu 30 eurot. 2(5)

2-23-122654 Kompromissilepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks kompromissilepingus kirjeldatud kostja kohustused hageja ees ning kompromissilepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale kompromissilepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ning ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat kompromissilepingu sõlmimisel, et juhul, kui kostja vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10. märtsi 2023 osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 17. märtsi 2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20 eurot, 25. aprilli 2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 17. mai 2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. Kompromissilepingu kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja nõuab kostjalt viivist maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Hageja arvestab viiviseid vastavalt põhisumma (521,19 eurot) osalt alates 11. märtsist 2023 kuni 14. septembrini 2023 järgnevalt: võla põhisumma 521,19 eurot x viivitatud päevade arv 188 x 0,06% päevas, kokku 58,79 eurot. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% päevas põhinõudelt (521,19 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni summas 114,14 eurot (521,19 eurot x 0,06% päevas x 365 päeva = 114,14 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kostja ja hageja vahel 01. veebruaril 2023 sõlmitud kompromissilepingust/võlatunnistusest nr 25202184 tulenev võlgnevus kompromissisummas 626,22 eurot (s.h põhinõue 521,19 eurot; enne 01. veebruari 2023 sissenõutavaks muutunud viivised 75,03 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot), viivised põhinõudelt 521,19 eurolt alates 11. märtsist 2023 kuni 14. septembrini 2023 summas 58,79 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 521,19 eurolt alates

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostja elukoha aadressile XXX kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 28. septembril 2023 isiklikult allkirja vastu. Kohus hoiatas kostjat, et 3(5)

2-23-122654 hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 18. oktoobriks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 2 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus kompromissisummas 626,22 eurot (s.h põhinõue 521,19 eurot, viivised 75,03 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot), sissenõutavaks muutunud viivised 58,79 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 521,19 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,06% päevas, alates 15. septembrist 2023, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (seisuga 14. september 2023 moodustab sissenõutav viivis kokku 133,82 eurot (75,03 eurot + 58,79 eurot = 133,82 eurot)) mitte enam kui põhinõue 521,19 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot, kokku 685 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 245 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulud 20 eurot on TsMS § 4842 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-193-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (koos käibemaksuga) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 445 eurot (245+20+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 4(5)

2-23-122654 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks P OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.