Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-11664

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja B OÜ (edaspidi laenuandja) 19. augustil 2017 laenulepingu nr 2101734431, mille alusel sai kostja laenu summas 490,00 eurot. Kostja ja laenuandja sõlmisid 19. oktoobril 2017 refinantseerimislepingu nr 2101747388, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 524,00 eurot. Kostja ja laenuandja sõlmisid 13. juunil 2018 refinantseerimislepingu nr 2101799858, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 1034,00 eurot. Kostja ja laenuandja sõlmisid 11. veebruaril 2019 refinantseerimislepingu nr 2101852895, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 1718,00 eurot. Kostja ja laenuandja sõlmisid 18. aprillil 2019 refinantseerimislepingu nr 2101869197, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 1766,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostjal tekkis põhivõlgnevus viimase lepingu alusel summas 115,98 eurot (37,25 eurot + 38,64 eurot + 40,09 eurot = 115,98 eurot) ning intressi võlgnevus viimase lepingu alusel summas 512,91 eurot (172,38 eurot + 170,99 eurot + 169,54 eurot = 512,91 eurot) alates 14. 2(5)

2-23-11664 osamaksest, s.o 10. juunist 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 16. osamakseni, s.o 10. augustini 2020. Laenuandja saatis kostjale 11. augustil 2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles laenuandja lepingu üles 26. augustil 2020. Laenuandja loovutas 11. märtsil 2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja sai sõlmitud lepingute alusel laenu kokku summas 5532,00 eurot (490,00 eurot + 524,00 eurot + 1034,00 eurot + 1718,00 eurot + 1766,00 eurot = 5532,00 eurot). Kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 4776,08 eurot. Kuna kostjaga sõlmitud lepingud nr 2101747388, nr 2101799858, nr 2101852895 ja nr 2101869197 on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel, s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Hageja on hagiavalduses nõudnud põhinõuet vastavalt väljamakstud laenusummadele, mille sisse ei ole arvestatud kõrvalnõudeid sealhulgas intressi ning lepingutasu. Hageja on samuti arvestanud hagiavalduses kostja laekumised põhiosa katteks. Sellest tulenevalt nõuab hageja intressi ning lepingutasu põhiosast eraldi. Hageja selgitab, et kostja ei ole eelnevalt sõlmitud lepingutega olnud võlgnevuses, vaid kostja on võtnud lepingutega täiendavalt laenu juurde. Tulenevalt eeltoodust on kostjal sõlmitud lepingutest tulenev põhivõlg kokku summas 755,92 eurot (5532,00 eurot – 4776,08 eurot = 755,92 eurot). Lepingus nr 2101734431 leppisid pooled kokku intressimääras 38,10% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 18. septembrist 2017 kuni lepingu lõppemiseni, s.o 26. augustini 2020, kokku summas 106,80 eurot (15,56 eurot + 14,47 eurot + 13,35 eurot + 12,20 eurot + 11,01 eurot + 9,78 eurot + 8,51 eurot + 7,20 eurot + 5,85 eurot + 4,46 eurot + 3,02 eurot + 1,39 eurot = 106,80 eurot). Kuna kostjaga sõlmitud lepingud nr 2101747388, nr 2101799858, nr 2101852895 ja nr 2101869197 on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja esitab uue intressiarvestuse. Lepingus nr 2101747388 leppisid pooled kokku intressimääras 45,0% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 19. oktoobrist 2017 kuni lepingu ülesütlemiseni 26. augustini 2020 laenusummalt 524,00 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 45,00% aastas summas 673,38 eurot. Lepingus nr 2101799858 leppisid pooled kokku intressimääras 44,90% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 13. juunist 2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 26. augustini 2020 laenusummalt 1034,00 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,90% aastas summas 946,78 eurot. Lepingus nr 2101852895 leppisid pooled kokku intressimääras 45,00% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 11. veebruarist 2019 kuni lepingu ülesütlemiseni

2-23-11664 võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudmisega seotud kulud moodustavad kokku 50,00 eurot, s.o: 05. mai 2021 esimene tasuline kiri maksumusega 25,00 eurot; 20. juuli 2021 teine tasuline kiri maksumusega 5,00 eurot; 06. aprilli 2022 kolmas tasuline kiri maksumusega 5,00 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 15 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivist. Kuna kostjaga sõlmitud lepingud nr 2101747388, nr 2101799858, nr 2101852895 ja nr 2101869197 on refinantseerimislepingud, siis arvestab hageja viivise nõuet kostjale kasulikumal moel ja arvestab viivist algses lepingus nr 2101734431 kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 38,10% aastas kogu põhivõla summalt 755,92 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 27. augustist 2020 kuni hagi esitamiseni, s.o 16. augustini 2023, kokku summas 855,85 eurot. Lähtuvalt hea usu põhimõttest ei nõua hageja viivist põhiosa ületavas osas. Seega vähendab hageja viivist põhisummani. Seega hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 755,92 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks B OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev võlgnevus 755,92 eurot, intress 3996,34 eurot, lepingutasu 17,15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 755,92 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv summas 595 eurot ja õigusabikulu summas 507 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostja elukoha aadressile XXX kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 09. detsembril 2023 isiklikult allkirja vastu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 29. detsembriks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 755,92 eurot, intress 3996,34 eurot, lepingutasu 17,15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 755,92 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 595 eurot ja õigusabikulude summas 507 eurot, kokku 1102 euro väljamõistmiseks.

4(5)

2-23-11664 Kohus leiab, et hageja menetluskulud 595 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 507 eurot. Hageja märgib õigusabi osutamisel kulutatud ajaks 3,0 tundi: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs ning hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 507 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 169 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 253,50 eurot (169 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 848,50 eurot (595+253,50). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.