Flagito OÜ hagi Finnair Oyj vastu hüvitise, viivise ning sissenõudmiskulude nõudes
Tsiviilasja hind
488,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe 34, 11619 Tallinn), lepinguline esindaja v/adv Kristjan Tuul Kostja: Finnair Oyj (Soome Vabariigi registrikood 0108023-3; asukoht Tietotie 9, 01530 Vantaa, Soome), lepingulised esindajad v/adv Timo Kullerkupp, v/adv Kai Villemson
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Finnair Oyj-lt (Soome Vabariigi registrikood 0108023-3) Flagito OÜ kasuks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 261/2004 alusel hüvitis kogusummas 511,05 eurot (põhivõlgnevus 400 eurot, viivis perioodi eest 15.04.2022 kuni 11.08.2022 summas 10,43 eurot, viivis alates 12.08.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.01.2024 summas 61,03 eurot ning sissenõudmiskulud 40 eurot).
3.Välja mõista Finnair Oyj-lt (Soome Vabariigi registrikood 0108023-3) Flagito OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (400 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.01.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Välja mõista Finnair Oyj-lt Flagito OÜ kasuks menetluskulud 410 eurot.
6.Välja mõista Finnair Oyj-lt Flagito OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (410 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
1(9)
Edasikaebamise kord ja selgitused Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Flagito OÜ esitas 11.08.2022 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse Finnair Oyj vastu. Kohus andis 23.08.2022 välja Euroopa maksekäsu, millele Finnair Oyj esitas 19.09.2022 vastuväite. Harju Maakohus lõpetas 09.02.2023 määrusega Euroopa maksekäsumenetluse.
2.Flagito OÜ esitas 21.04.2023 kohtule hagiavalduse Finnair Oy vastu võla ja viivise ning sissenõudmiskulude nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi reisijal X`il oli kinnitatud broneering MZZLAR 06.01.2021 lendudele AY1036 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) (väljumine kell 06:05) sihtpunktiga Soome (Helsingi) (saabumine kell 06:40), AY1331 lähtepunktiga Soome (Helsingi) (väljumine kell 08:00) sihtpunktiga Suurbritannia (London) (saabumine kell 09:10). Lend AY1331 tühistati ning reisijale pakuti samale päevale asenduslendu AY1337 lähtepunktiga Soome (Helsingi) sihtpunktiga Suurbritannia (London), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Londonisse 06.01.2021 kell 17:05 ehk rohkem kui 4 tundi esialgu planeeritust hiljem. Reisijale lennuaja muudatus ei sobinud ning reisija valis asenduslennu 11.01.2021 kuupäevaks samal marsruudil ning samadel kellaaegadel nagu esialgu planeeritud (Tallinnast väljumine kell 06:05 ja jõudmine lõppsihtkohta London kell 09:10), mida opereeris kostja. Järjekordselt lend AY1331 tühistati ning reisijale pakuti samale päevale asenduslendu AY1337 lähtepunktiga Soome (Helsingi) sihtpunktiga Suurbritannia (London), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Londonisse 06.01.2021 kell 17:05.
3.27.12.2021 loovutas X oma nõuded Flagito OÜ-le. 14.04.2022 esitas hageja kostjale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 alusel nõudekirja, nõudes hüvitist summas 400 eurot.
4.14.04.2022 vastuses keeldus kostja hüvitise maksmisest, viidates lennutõrke põhjusena koroonaviiruse levikut. 14.06.2022 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis lennutõrke esinemise osas tõendite esitamist. Samuti juhtis hageja tähelepanu, et vaatamata väidetavale koroonaviiruse levikule pakuti reisijale samal päeval asenduslendu, mida opereeris kostja. 15.06.2022 vastuses jäi kostja enda seisukoha 2(9)
juurde ning keeldus tõendeid esitamast. Kostja vastus
5.Kostja esitas vastuse hagile 27.11.2023. Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et lend tühistati erakorralise asjaolu tõttu, millest johtuvalt ei ole kostja kohustatud hüvitist maksma.
6.Lennud AY1331 tühistati erakorraliste asjaolude tõttu. Kostja märgib, et Euroopa Kohus on selgitanud, et termini „erakorralised asjaolud” all peetakse otseselt silmas asjaolusid, mis on „mittekorralised”. Õhutranspordi kontekstis tähistavad need sündmust, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Teisisõnu, hõlmab see kõiki asjaolusid, mis ei allu lennuettevõtja kontrollile, sõltumata nende asjaolude olemusest ja tõsidusest. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses „erakorraliste asjaoludena“ kvalifitseerida sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Kohtujurist Medina on kohtuasjas UFC – Que choisir ja CLCV märkinud, et selline pandeemia nagu COVID-19 hõlmab üldiselt mõiste „vältimatud ja erakorralised asjaolud“ põhielemente. Tegemist on olukorraga, mis ei ole kellegi kontrolli all ja mille tagajärgi ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed. Teadlased, kes uurivad COVID-19 mõju tarbijaõigusele ja -poliitikale, on välja töötanud mõiste „ühiskondlik vääramatu jõud“, et kajastada „pandeemia kollektiivset mõju kõigile asjaomastele huvidele“. Selle mõiste põhisisu on tunnistada, et pandeemial on olnud tõsine ja ootamatu mõju nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele ning see on muutunud mureks kogu ühiskonnale tervikuna.
7.2020. aasta detsembris ja 2021. aasta jaanuaris kasvas koroonaviirusesse nakatunud inimeste arv Euroopas massiliselt, sh Suurbritannias. Sellest johtuvalt soovitas Soome Terviseamet algselt, et kõik Suurbritanniast Soome reisivad reisijad teeksid võimalusel koroonaviiruse tuvastamiseks testi. Soome Välisministeerium märkis, et koroonaviiruse Covid-19 juhtude arv on Ühendkuningriigis viimaste nädalatel järsult kasvanud, hoolimata riigis kasutusele võetud meetmetest leviku piiramiseks. Uus koroonaviiruse tüvi (SARS-CoV-2 VUI 202012/01) seletab umbes 50% juhtude arvu suurenemisest.
8.Kuivõrd eelnevalt rakendatud meetmed ei andnud koroonaviiruse leviku tõkestamisel tulemusi, otsustas Soome Transpordiamet, et kogu reisijatevedu Suurbritanniast Soome tuleb peatada, põhjendades oma seisukohta sellega, et Covid-19 uue variandi kohta on veel vähe teavet ja meetmeid tuleb kavandada vastavalt ettevaatuspõhimõttele; kui uus viirusetüvi on varasemast nakkavam ja levib Soome, ohustab see tõsiselt epideemia kontrolli Soomes. Selline volitus tulenes Soome Transpordiametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. a määruse nr 1008/2008 artikli 21 muutmisest, mis andis liikmesriikidele õiguse pandeemiaga seotud erakorralised meetmete rakendamiseks. Otselennud Suurbritanniast Helsingisse olid lubatud üksnes selleks eriloa saanud lendudel. Seejuures Soome Välisministeeriumi teate kohaselt ametlikke kodumaale naasmise lende oma kodanikele ei plaanitud korraldada. Hilisemalt pikendas Soome Transpordiamet 31.12.2020 piirangut kahe nädala võrra, s.o. kuni 11.01.2021.
3(9)
9.Soome Transpordiameti otsuse alusel peatati kogu lennuliiklus London-Helsingi vahel. Sellest hoolimata oli kostjal eriluba teostada teatud lende. Kuivõrd eeltoodust johtuvalt teostati liinil London-Helsingi üksnes erandkorraliselt lubatud lende, mõjutas nimetatud otsus otseselt ka lende liinil Helsingi-London. Seda seetõttu, et lend, mis teostati liinil Helsingi-London pidi liinil London-Helsingi tagasi lendama. Lennuettevõtjatelt ei saa mõistlikult eeldada, et nad jätkavad kõiki lende lõppsihtkohta (Helsingi-London), kust ei ole lubatud algsihtkohta tagasi lennata (London-Helsingi), v.a eriloaga või üksnes pardameeskonnaga. Kõikide selliste lendude teostamiseks eriloa taotlemist ei saa pidada ka majanduslikult vastuvõetavaks. Sellest johtuvalt tühistati esmalt 06.01.2021 toimuma pidanud lend ning lennupiirangute pikendamise tõttu ka 11.01.2021 lend.
10.Asjaolu, et koroonaviirusest tingitud mõjutusi lennuettevõtjale saab pidada erakorraliseks asjaoluks on leidnud ka Itaalia kohus oma 18.08.2023 otsuses. Nimelt tõi kohus välja, et lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, peamiselt Covid-19 pandeemia ja selle variatsioonide tõusulaine. Uute variantide levikut ei saanud planeerida ning nende mõju ette näha ega kontrollida, kuna Covid 19 pandeemia on jätkuvalt ebatüüpiline nähtus, mis esitab eraisikutele ja ettevõtetele enneolematuid väljakutseid.
11.Kostja on võtnud kasutusele kõik mõistlikud meetmed määruse art 5(3) tähenduses. Kostja teavitas reisijat lendude tühistamisest esimesel võimalusel, st pärast Soome Transpordiameti otsuste teatavakstegemist. Kuivõrd Helsingisse lendasid üksnes eriloa saanud lennud ja London-Helsingi lendude toimumisajad mõjutasid otseselt ka Helsingi-London marsruudil toimunud lende, ei olnud kõiki lende liinil HelsingiLondon võimalik lennuettevõtjal teostada. Majanduslikult ei oleks lennuettevõtjale olnud ka vastuvõetav teostada London-Helsingi lende tühjana. Nimelt eelnevate koroonapiirangute tõttu ja Traficomi otsusest tulenevalt oli lennureisijate arv drastiliselt vähenenud, näiteks lendas 06.01.2021 Helsingi-London lennul üksnes 78 reisijat (sh need reisijad, kelle samal päeval varem toimuma pidanud lend tühistati), tavapärase paarisaja asemel. Tulenevalt Soome naasmise piirangutest oleks mõlemad tagasilennud (kui selleks oleks saanud eriloa) reisijate arv olnud veelgi väiksem. Seda enam kui kostja oleks olnud sunnitud teostama kaks lendu liinil Helsingi-London, mis mõlemad oleksid pidanud Helsingisse tühjana tagasi tulema. Otsust, milliseid lende teostati, mõjutas ka asjaolu, et eriloa saanud tagasilennud pidid toimuma selliselt, et järgitakse ka meeskonnaliikmete töö- ja puhkeaja nõudeid. Eeltoodust johtuvalt ei saanud kostja majanduslikult vastuvõetavatel tingimustel kõiki Helsingi-London lende teostada, kuivõrd lennud liinil Helsingi-London pidid Helsingisse naasma ja eriloa taotlemist kõikide tagasilendude teostamiseks tühjana ei saa käesoleval juhul pidada mõistlikuks meetmeks, mida kostja oleks pidanud lennu tühistamise vältimiseks kasutusele võtma.
12.Kostja ei ole kohustatud maksma määruse artiklis 7 toodud hüvitist, kuna lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui kasutusele oleksid võetud kõik mõistlikud meetmed. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud asja materjalidega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4(9)
14.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
15.Kohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
reisijal oli kinnitatud broneering kostja 06.01.2021 lendudele Tallinn (väljumine kell 06:05) sihtpunktiga Helsingi (saabumine kell 06:40), AY1331 lähtepunktiga Helsingi (väljumine kell 08:00) sihtpunktiga London (saabumine kell 09:10);
reisijal oli kinnitatud broneering kostja 11.01.2021 lendudele Tallinn (väljumine kell 06:05) sihtpunktiga Helsingi (saabumine kell 06:40), AY1331 lähtepunktiga Helsingi (väljumine kell 08:00) sihtpunktiga London (saabumine kell 09:10);
reisija loovutas 27.12.2021 lepinguga oma nõuded hagejale;
-
hageja saatis 14.04.2022 kostjale nõudekirja, milles nõudis määruse alusel reisijale hüvitist 400 eurot;
-
kostja keeldus 14.04.2022 vastusega hüvitise tasumisest, tuginedes sellele, et lennud tühistati COVID-19 pandeemiast tulenevate piirangute tõttu.
16.Pooltel ei ole vaidlust selles, et reisijal oli kinnitatud broneering MZZLAR 06.01.2021 lennule Tallinnast Helsingisse ja broneering AY1331 lennule Helsingist Londonisse. Lend AY1331 Helsingist Londonisse tühistati ning reisijale pakuti samale päevale asenduslendu, mis pidi jõudma Londonisse kell 17:05 ehk rohkem kui 4 tundi esialgu planeeritust hiljem (dtl 38). Reisijale lennuaja muudatus ei sobinud ning reisija valis asenduslennu 11.01.2021 kuupäevaks samal marsruudil ning samadel kellaaegadel nagu esialgu planeeritud. Järjekordselt lend AY1331 tühistati ning reisijale pakuti samale päevale asenduslendu Helsingist Londonisse, mis pidi jõudma Londonisse kell 17:05 (dtl 43). Puudub vaidlus selles, et reisija on oma nõuded loovutanud hagejale (dtl 49-50).
17.Pooltel on vaidlus, kas kostjal on tekkinud hüvitise maksmise kohustus seoses 06.01.2021 ja 11.01.2021 lendude AY1331 tühistamisega. Kostja on seisukohal, et lendude AY1331 tühistamise põhjuseks oli erakorraline asjaolu, mis vabastab lennuettevõtja hüvitise tasumise kohustusest. 5(9)
18.Hageja nõuab kostjalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitist summas 400 eurot, viivist põhinõudelt 400 eurot perioodi eest 15.04.2022 11.08.2022 summas 10, 43 eurot, viivist alates 12.08.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
19.Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et lennud AY1331 tühistati seoses COVID-19 pandeemia olukorraga ja kohaliku valitsuse poolt määratud reisipiirangutega, mis kvalifitseerub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 art 5 lõikes 3 nimetatud erakorraliseks asjaoluks, mis vabastab lennuettevõtjat hüvitise tasumise kohustusest.
20.Pooltevahelisele õigussuhtele on kohaldatav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 261/2004. Määruse art 5 lg 1 punkti c alapunkti iii alusel on reisijal õigus saada hüvitist, kui reisijat teavitab teda tühistamisest ette vähem kui 7 päeva enne kavandatud väljumisaega ega võimalda asenduslennuga jõuda sihtpunkti hiljemalt 2 tundi pärast kavandatud saabumisaega. Käesolevas asjas teavitas kostja reisijat tühistamisest 01.01.2021, s.o 5 päeva enne kavandatud väljumisaega. Esialgselt pidi reisija jõudma sihtkohta (London) kell 09:10, kuid muudetud lennuaja tõttu oli uus saabumisaeg kell 17:05, s.o ca 8 tundi hiljem. Reisijale ei võimaldatud asenduslennuga jõuda lõppsihtpunkti hiljemalt 2 tundi pärast kavandatud saabumisaega.
21.Määruse art 7 lg 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 - 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul hüvitise suurus 400 eurot. Sama määruse art 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Euroopa Kohus on otsuses C‐559/16 seisukohal, et määruse art 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ümberistumistega lendude korral mõõdetakse vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel, s.t käesolevas asjas Tallinna ja Londoni vahel. Pooled ei vaidle, et lennumarsruudi Tallinn – London mõõdetud vahemaaks on 1 813 kilomeetrit.
22.Pooled ei vaidle ka selle üle, et reisija Xi 06.01.2021 ja 11.01.2021 lennud AY1331 tühistati. Hagejal on nõue kokku 400 eurot, mis puudutab lennu 06.01.2021 kui ka lennu 11.01.2021 tühistamist (hagiavalduse p 1, dtl 38-40, 43-44 lendude tühistamised).
23.Kooskõlas määrusega 261/2004 ja Euroopa Kohtu praktikaga (12.03.2020. a otsus C832/18) on käesoleval juhul lennu tühistamise korral reisijal õigus saada hüvitist 400 eurot, kui ei esine määruse nr 261/2004 art 5 lõikes 3 sätestatud aluseid. Pooled ei vaidle selle üle, et tühistatud lende opereeris kostja, kes on lennuettevõtja.
24.Euroopa Kohtu praktika järgi vabaneb lennuettevõtja kohustusest maksta reisijatele hüvitist vastavalt määruse art-le 7, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise põhjustas „erakorraline asjaolu“, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks kasutusele võetud kõik vajalikud meetmed, ning niisuguse asjaolu esinemisel tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud sobivad meetmed, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega. „Erakorraliste asjaoludena“ saab seejuures kvalifitseerida sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele
6(9)
tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (vt Euroopa Kohtu 11. juuni 2020. a otsus kohtuasjas nr C-74/19, p-d 36 ja 37 ning neis viidatud otsused).
25.Euroopa Komisjon on määruse tõlgendamiseks antud suunistes leidnud, et kui ametiasutused võtavad COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks meetmeid, siis ei ole sellised meetmed oma laadilt ja päritolult omased lennuettevõtjate tavapärasele tegevusele ja väljuvad nende tegeliku kontrolli alt, ning art 5 lg-s 3 sätestatud tingimus tuleks lugeda täidetuks, kui ametiasutused keelavad täielikult teatud lennud või keelavad isikute liikumise viisil, mis välistab de facto kõnealuse lennu teostamise. See tingimus võib olla täidetud ka juhul, kui lend tühistatakse olukorras, kus isikute vastav liikumine ei ole täielikult keelatud, vaid piirdub isikutega, kelle suhtes kohaldatakse erandeid (näiteks asjaomase riigi kodanikud või elanikud). Kui ükski selline isik asjaomasele lennule ei saabu, tehtaks see lend tühjalt, kui seda ei tühistata. Sellistes olukordades võib olla õiguspärane, et lennuettevõtja ei oota viimase hetkeni, vaid tühistab lennu õigeaegselt (ja isegi kui ta ei ole kindel, millised on erinevate reisijate õigused üldse reisida), et võtta asjakohaseid korralduslikke meetmeid, sealhulgas seoses lennuettevõtja kohustusega reisijate eest hoolitseda. Sellistel juhtudel ja sõltuvalt asjaoludest võib tühistamist siiski käsitada ametiasutuste võetud meetmest tulenevana. See võib olenevalt asjaoludest kehtida ka lendude puhul, mis toimuvad vastupidises suunas lendudega, mida isikute liikumise keeld otseselt puudutab. Kui lennuettevõtja otsustab lennu tühistada ja tõendab, et see otsus oli põhjendatud meeskonna tervise kaitsmisega, tuleks sellist tühistamist käsitada erakorraliste asjaolude põhjustatud tühistamisena (vt Euroopa Komisjoni teatis „ELi reisijate õigusi käsitlevate määruste tõlgendamise suunised seoses viiruse COVID-19 olukorra muutumisega“ 2020/C 89 I/01, p 3.4, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2023 tsiviilasja nr 2-21-1225 kohtuotsuse p 8.).
26.Kostja väitel on lendude tühistamiseni viinud erakorralisteks asjaoludeks COVID-19 pandeemia. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud Soome Välisministeeriumi teadeande koos tõlkega (dtl 99-101), Traficom 20.12.2020 otsuse koos tõlkega (dtl 102-108), Soome Välisministeeriumi teadaande koos tõlkega (dtl 109-112), Traficom 31.12.2020 otsuse koos tõlkega (dtl 113-118).
27.Kohus tuvastas, et Soome Transpordiameti (Traficom) 20.12.2020 otsusega peatati reisilennuteenuse osutamine Suurbritanniast Soome ajavahemikul 21.12.2020 – 04.01.2021, mida pikendati kuni 11.01.2021. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis näitavad, et Soomes kehtisid reisipiirangud, mis keelanuks reisimise väljumisega Soomest. Hoolimata erakorralisest asjaolu esinemisest (COVID-19 pandeemia tõttu ametivõimude poolt kehtestatud reisipiirangud), pakuti reisijale samadel päevadel 06.01.2021 kl 16.00 ja 11.01.2021 kl 16.00 asenduslendu. Kuigi otselennud Soome Transpordiameti 20.12.2020 otsusega olid peatatud Suurbritanniast lõppsihtkohta Soome, siis kostja ei ole tõendanud, et lennud lõppsihtkohta Londonisse oleks keelatud. Seevastu hageja esitas dokumentaalsed tõendid, millest nähtub, et reisijale pakuti asenduslende nii 06.01.2021 (dtl 56) kui ka 11.01.2021 (dtl 43) väljumisega Soomest, mida opereeris kostja. Need tõendid kinnitavad, et lendamine Soomest välja, sh Helsingi-Londoni liinil, oli olenemata Soome Transpordiameti kehtestatud piirangutest võimalik.
28.Kuivõrd asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et isikute Soomest väljumine olnuks piiratud, ei saa ka väita, et isikute liikumine olnuks keelatud viisil, mis välistas lendude AY1331 teostamise de facto. Kostjal ei saanud sellises olukorras olla põhjendatud alust arvata, et keegi lennule AY1331 ei saabu. Kui kostja võttis ise, ilma 7(9)
sellekohase kohustuseta, vastu otsustuse vähendada lennuvõrgustikku miinimumini, ei saa seda pidada tema tegeliku kontrolli alt väljuvaks sündmuseks. Ka ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et lennu tühistamine oli põhjendatud meeskonna tervise kaitsmisega. Kostja viidatud Itaalia kohtu 18.08.2023 kohtuotsus ei oma praeguses asjas tähendust, sest kohtuotsus käsitles olukorda, kus reisija nõustus asenduslennuga, mis hilines 52 minutit, seega vähem kui 3 tundi, ning sellest tulenevalt ei taotletud hüvitist.
29.Kostja ei ole tõendanud, et lendude AY1331 tühistamise tingisid sellised asjaolud, mida saaks pidada erakorraliseks määruse art 5 lg 3 mõttes. Seetõttu ei ole ka võimalik hinnata, kas kostja saanuks erakorralisi asjaolusid vältida kõigi vajalike meetmete võtmisega. Kohus märgib, et lennunduses on tavapärane ja üldteada, et lennud ei pea tingimata toimuma viisil edasi-tagasi samal liinil lennates sh sama lennumasinaga ja sama parda meeskonnaga. Lennates liinil Helsingi-London ja sooviga tagasi lennata London-Helsingi oli kostja äriline otsustus kostja valik. Edasi-tagasi lennud samal trajektooril samade linnade ja riikide vahel pole absoluutsed lennunduses, võimalik on lennud ainult ühel suunal. Millistel liinidel lennuk ja meeskond järgmisel lennul Londonis maandumise järel lendavad on kostja mõjuvõimu all olevad korralduslikud otsused. Need on selgelt kostja ärihuvides tehtud kaalutletud otsused (kuhu edasi lennukit ja meeskonda rakendatakse- ei pea tingimata tagasi lendama London-Helsingi liinil) mida saab kostja mõjutada ega saa käsitleda erakorraliste asjaoludena. Puudus vältimatu vajadus kas erakorralisena või tava lennuna lennata tagasi London-Helsingi suunal olukorras kus Transpordiamet oli lennud sellel suunal piiranud. Lennuk ja meeskond kes lendasid välja liinil Helsingi-London ei pidanud vältimatult tagasi lendama London - Helsingi liinil, vaid lennuk või meeskond võis Helsingi-London liini lennu järel lennata mõnda teise sihtkohta, kuid need on kostja ärilised otsused ja riskiotsused mis on kostja mõju all, mida ei saa käsitleda erakorraliste asjaoludena.
30.Kohtu hinnangul ei kinnita kostja esitatud tõendid erakorraliste asjaolude esinemist määruse art 5 lg 3 mõttes, mistõttu ei ole kostjal alust määruse art-s 7 ette nähtud hüvitise maksmisest keelduda. Eeltoodut arvestades tuleb hageja 400 euro suurune hüvitise saamise nõue määruse art 5 lg 1 p c alap iii ja art 7 lg 1 p b alusel rahuldada.
31.VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel tuleb rahuldada ka nii hageja sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva viivise nõue, arvestades seda, et reisija pöördus kostja poole hüvitise nõudega 14.04.2022, kuid kostja keeldus nõude täitmisest (dtl 45-54, 83-114). Viivise määraks on §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas kuni 31.12.2022 ning alates 01.01.2023 10,5% aastas. Kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses. Kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 400 eurolt alates 15.04.2022 kuni 11.08.2022 (maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni) summas 10,43 eurot, alates 12.08.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni (26.01.2024) summas 61,03 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/debt) ning alates 27.01.2024 protsendina põhinõudest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
32.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna hageja võib nõuda viivist, kostja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses ning sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda iga rahalise kohustuse eest eraldi, tuleb rahuldada ka hageja VÕS § 113 1 g 1 alusel esitatud 40 eurot suurune sissenõudmiskulude saamise nõue.
33.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise arvestatuna 15.04.2022 kuni 11.08.2022 summas 8(9)
10,43 eurot ja alates 12.08.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni (26.01.2024) summas 61,03 eurot, edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 27.01.2024 kuni põhinõude (400 eurot) täitmiseni ning võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.
35.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
36.Hageja menetluskulud on 16.01.2023 taotluse järgi riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot ja kulu õigusabile 250 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 2, 5 tundi, hinnaga 100 eurot tund ilma km.
37.Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 140 eurot, mis on TsMS § 138 lg 2 järgi hüvitamisele kuuluv menetluskulu. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on samuti põhjendatud kulu TsMS § 4842 järgi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja keskmisest madalamat tunnitasu suurust, tuleb kostjalt hagejale välja mõista õigusabikuluna 250 eurot.
38.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (410 eurot) tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.