Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-120908
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi O. V.-K.i vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 235 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490, aadress: Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn, eesindajad post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Piret Muinast (EFTA Legal OÜ, registrikood: 16166719, aadress: Teguri 51, Tartu linn, 50107, e-post: [email protected]); Kostja: O. V.-K. (isikukood: xxxx, aadress: xxxx, e-post: xxxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt O. V.-K.ilt (isikukood xxxx) hageja OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks välja 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt O. V.-K.ilt (isikukood xxxx) hageja OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 540 (viissada nelikümmend) eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 440 eurot on kulu õigusabile.
Mõista kostjalt O. V.-K.ilt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 540 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavaluduse kohaselt oli kostja sõidukite numbrimärkidega xxxx, xxxx ja xxxx omanik või vastutav kasutaja ajal, mil kostja koostas neile leppetrahvid. Sõidukeid pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on tasumata. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul.
2.Sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Meriton (EP203). Sõidukile koostati leppetrahv numbriga 1782 6122 2132 5334, maksetähtajaga 09.01.2023, võlgnevuse summa 30 eurot. Sama sõiduk numbrimärgiga xxxx oli pargitud Meritoni parkimisalale 08.04.2023. Sõidukile koostati leppetrahv numbriga 0370 8042 3105 4256, maksetähtajaga 22.04.2023, võlgnevuse summa 30 eurot. Sama sõiduk numbrimärgiga xxxx oli pargitud 09.04.2023 Meritoni parkimisalale, sõidukile koostati leppetrahv numbriga 1410 9042 3112 9267 maksetähtajaga 23.04.2023, võlgnevuse summa 30 eurot. Sõiduk numbrimärgiga xxxx oli pargitud 10.04.2023 Meritoni parkimisalale. Sõidukile koostati leppetrahv numbriga 1931 0042 3204 0562, maksetähtajaga 24.04.2023, võlgnevuse summa 30 eurot.
3.Sõiduk registrimärgiga xxxx oli 11.04.2023 pargitud Meritoni parklasse, sõidukile koostati leppetrahv numbriga 1411 1042 3210 1559, maksetähtajaga 25.04.2023, võlgnevuse summa 30 eurot. Sõiduk registrimärgi xxxx oli 13.04.2023 pargitud Meritoni parklasse, sõidukile oli koostatud leppetrahv numbriga 0701 3042 3213 2233, maksetähtajaga 27.04.2023, võlgnevuse summa 30 eurot.
4.Sõiduk registrimärgiga xxxx oli 08.08.2020 pargitud Tallinnas Haabersti Rimi parklasse. Sõidukile oli koostatud leppetrahv numbriga 1480 8082 0132 0520, maksetähtajaga 22.08.2020, võlgnevuse summa 10 eurot. Sõiduk registrimärgiga xxxx oli 13.04.2023 pargitud Tallinnas Paasiku 2a parklasse. Sõidukile koostati leppetrahv numbriga 1931 3042 3050 6504, maksetähtajaga 27.04.2023, võlgnevuse summa 30 eurot.
5.Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõidukid olid pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõidukitel vastaval alal parkimisõigust andvat parkimisluba, armatuurlaual ei olnud parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil, parkimine ei olnud registreeritud parkimisprogrammis või parkimiskioskis ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.
6.Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletused võlgnevuse kohta, kuid kostja nendele ei vastanud. Poolte vahel oli lepinguline suhe pakkumuse esitamise ja sellega nõustumise tulemusena.
7.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parklate sissesõitude juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Eeltoodu tõendamiseks esitas hageja fotod.
8.LS § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõidukite parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavates sõiduautodes ega nende juures kedagi. Seega ilmselgelt olid sõidukid pargitud.
9.Parkimislepingu pooleks oli kostja. Hageja viitas AÕS § 68 lõikele 1 ja LS § 2 punktile 93. Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõidukite omanikuks või vastutavaks kasutajaks leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja. Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris sõiduki xxxx omandi osas alates 22.09.2021, sõiduki xxxx omandi osas alates 28.02.2020 ja sõiduki xxxx omandi osas alates 13.09.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni muudatusi tehtud. Hagejal on õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja.
10.Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Kostjal on tasumata kaheksa leppetrahvinõuet kogusummas 220 eurot.
11.Kohtueelselt saatis hageja e-posti teel nõudekirjad 29.04.2021, 30.05.2022, 18.01.2023 ja 03.05.2023 kostja e-posti aadressile xxxx, mis oli näidatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Hageja viitas VÕS § 1132 lg 2 punktile 1. Hageja võla sissenõudmise kulu nõue on 15 eurot. Sissenõudmiskuludesse (15 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kostjale nõudekirjad võlgnevuse kohta. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 235 eurot, millest 220 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu.
12.Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 110 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumises, selgitav kirjavahetus kostjaga, hagiavalduse
ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 3 h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 330 eurot. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
13.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väitel oli sõiduk xxxx pargitud mobiilirakenduse kaudu. Kostja väitel võttis ta hagejaga ühendust ja teatas, et sõiduk xxxx oli pargitud mobiilirakenduse kaudu. Kui sõidukile vormistatakse leppetrahv, on sõidukijuhil võimalus tasuda võlgnevus maksetähtaja jooksul (14 päeva) või esitada samal perioodil vaie leppetrahvi osas. See informatsioon oli kirjas leppetrahvis. Kostja leppetrahve vaidlustanud ei ole.
14.Kostja saatis hagejale 17.04.2023 kirja ning klienditeenindus vastas samal kuupäeval kostjale, et leppetrahviga seotud selgitused tuleb saata veebiaadressile vaie.europark.ee ja pretensioon võetakse menetlusse pärast täidetud vormi laekumist vaide lehelt. Kostja ei ole leppetrahve nõuetekohaselt vaidlustanud. Kostja väitel oli sõiduk pargitud mobiilirakenduse kaudu, kuna kostja külastas Meritoni spordisaali ja kostja esitas elektroonilise parkimiskaardi väljavõtted. Hageja sellega ei nõustunud. Tegu on elektroonilise parkimisloaga, mis ei ole seotud kindla sõidukiga. Meritoni Spordiklubi ja VIP klubi parkimiskaardid on elektroonilised ega ole väljastatud konkreetsele sõidukile, st parkimiskaarti on võimalik kasutada erinevate sõidukite parkimisel.
15.Hageja esitas väljavõtte Europargi Partnerprogrammist. Parkimisprogrammi väljavõtte andmetel oli sõiduki xxxx parkimiseks kasutatud parkimisluba, mis oli registreeritud G. K.i nimele. Parkimiskaart kehtis 30.11.2022 kuni 04.02.2023. Parkimiskaardi omanik G. K. on parkimisluba kasutanud sõidukite xxxx ja xxxx parkimisel.
16.Parkimisprogrammis sisse logides on parkimiskaardi omanikul võimalik auto numbrimärki muuta. Hageja esitas väljavõtte, millest nähtub, et parkimiskaart ei ole seotud kindla sõidukiga ja võimaldab parkimiskaardi omanikul muuta parkimiskaardi andmeid (lisada auto numbrimärgi) ja parkida erinevaid sõidukeid. Parkimisprogrammis on võimalik kellaajaliselt muuta sõiduki numbrit. Programmi väljavõte 08.04.2023 näitab, et parkimisprogrammis on 08.04.2023 kell 07:52 sisestatud sõiduk numbrimärgiga xxxx.
17.Kuigi kostjale oli väljastatud parkimisõigus elektroonilise parkimiskaardina, vahetas kostja pidevalt parkimisõigusega sõidukeid hagejale teadmata põhjusel. Hageja võib eeldada, et mõni päev kasutas kostja üht sõidukit, mõni päev teist. Elektrooniline parkimiskaart seda võimaldab. Ometi on esitatud leppetrahvide kogusest näha, et kostja parkis xxxx sõidukit püsivalt ja pikalt ning üksikutel päevadel sõidukit xxxx. Sellisel juhul oleks pidanud kostja soetama kaks erinevat parkimiskaarti. Piltidega tõendab hageja, et kostja sõidukil xxxx puudus leppetrahvide väljastamise kuupäevadel kehtiv parkimisluba, mis tähendab, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes.
18.Kostja väitel külastas ta Meritoni spordisaali ja sõiduk oli alati pargitud. Hageja sellega ei nõustunud. Hageja viitas leppetrahvi väljastamisel sõidukist tehtud fotodele. Fotodelt on tuvastatav, et sõiduk oli leppetrahvide väljastamise kuupäevadel pargitud samal parkimiskohal. Sõiduki asetus parkimisjoonte suhtes ei ole muutunud, mis annab alust eeldada, et sõidukit ei ole vahepeal liigutatud. Samuti on fotodelt näha hulgaliselt trahvikviitungeid, mis tõendab, et kostja ei ole sõidukit kasutanud. Leppetrahviga mittenõustumisel võiks eeldada, et kostja vaidlustab leppetrahvid kohe peale esimese leppetrahvi väljastamist.
19.Leppetrahvid on väljastatud perioodil 08.04.2023 kuni 13.04.2023. Hageja esitas parkimisõiguse kontrollimise väljavõtted leppetrahvide väljastamise kuupäevadel. Väljavõtetelt
on näha sõidukile xxxx eelnevalt väljastatud hoiatused ja leppetrahvid. Tõenditest kogumis on võimalik järeldada, et kostja sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes ning hageja leppetrahvinõuded on põhjendatud.
20.Hageja ei nõustunud, et kostja ei saanud trahviteateid. Hageja on jätnud leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele vahetult pärast rikkumise fikseerimist. See nähtub fotodest. Kostja ei ole tõendanud, kes kasutas sõidukit leppetrahvide väljastamise kuupäevadel. Kostja on küll viidanud, et sõidukid on taksona kasutuses, kuid kostjal on kohustus tõendada, kes on sõidukit kasutanud leppetrahvi väljastamise kuupäeval. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk kuulub kostjale. LS § 72 on avalik õiguslik norm ega ole otseselt kohaldatav tsiviilõiguslikes vaidlustes.
21.Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Lepingulise esindaja töötasu on 110 eurot tunnis. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Vastuväitega tutvumiseks, kirjavahetuseks kostjaga, hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toiminguteks ning hagiavalduse esitamiseks kulus 3 h. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 15 min. Kostja 20.09.2023 vastusega tutvumiseks ning sellele hageja vastuse koostamiseks kulus 3 h. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise. Kokku on hageja esindaja ajakulu 6 h 15 min. Hageja lepingulise esindaja kulud õigusabile on 687,50 eurot.
22.18.01.2024 esitas hageja täiendava seisukoha. Hageja esitas fotod parkimistingimustest. Parkimistingimused kehtisid leppetrahvide väljastamise ajal. Võttes arvesse alates mis ajast kehtisid konkreetsed tüüptingimused ning millal on väljastatud leppetrahvid, on hageja hinnangul üheselt selge, et hagiavalduses viidatud tüüptingimused olid kehtivad leppetrahvide tegemise ajal. Kuna tegemist on tüüptingimustel sõlmitava lepinguga, ei vaheta hageja neid tingimusi sageli. Kui kostja on seisukohal, et tingimused ei kehtinud ajal, mil leppetrahvid koostati, peaks seda asjaolu tõendama kostja.
23.Kostja väited, et hageja ei ole tõendanud rikkumist, jäävad arusaamatuks, sest hageja on hagiavalduses ja 11.10.2023 esitatud seisukohas välja toonud faktilised asjaolud, nõude õigusliku aluse ja põhjenduse. Hageja esindaja täiendav ajakulu dokumendi koostamisel oli 1 h. Kostja vastuväited
24.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta on sõiduki xxxx omanik. Kostja võttis eposti teel ühendust hagejaga ja teatas, et sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli alati pargitud mobiilirakenduse kaudu, kuna kostja külastas Meritoni spordisaali ja sõiduk oli alati pargitud. Kostja esitas väljavõtte hageja rakendusest, millest nähtub, et sõiduk xxxx oli pargitud perioodil 30.11.2022 kuni 04.02.2023 ning perioodil 06.02.2023 kuni 07.05.2023. Sõidukid numbritega xxxx ja xxxx on kasutuses taksodena ning kostja ei ole nende kohta saanud trahviteateid. Kostja pakkus kompromissina, et ta tasub ainult leppetrahvid.
25.Hageja ei ole tõendanud nõude esitamise eeldusi. Hageja ei ole tõendanud parkimislepingut, lepingu rikkumist, leppetrahvinõude esitamist. Kohus peab hindama, kas on alust leppetrahvi vähendamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et sõidukit xxxx ei olnud tema parkimissüsteemis pargitud. Hageja esitatud fotodest ei nähtu, millistel tingimustel on parkimisleping sõlmitud.
26.Hageja ei ole tõendanud, et tema viidatud parkimistingimused kehtisid leppetrahvide koostamisel Haabersti Rimi ja Paasiku 2a parklas. Hagi tuleb eeltoodu tõttu jätta rahuldamata.
Kohtuotsuse põhjendused
27.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
28.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja oli registrimärkidega xxxx, xxxx ja xxxx sõidukite omanik ajal, mil hageja koostas kostjale leppetrahvinõuded. Pooled ei vaidle ka selle üle, et sõidukid olid pargitud hageja viidatud ajal hageja opereeritud parklatesse.
29.Hageja väitis, et kostja parkis korduvalt Meritoni hotelli parkimismajja 2023. aasta aprillis, jättes parkimistasu maksmata. Igal korral koostati kostjale leppetrahv summas 30 eurot, mis jäeti sõiduki kojamehe vahele. Ekslik on kostja väide, et tal oli Meritoni parkimismajas parkimiseks olemas parkimiskaart. Parkimiskaardil oli pargitava sõiduki number vahetatud. Lisaks parkis kostja 22.08.2020 sõiduki Haabersti Rimi parklasse, jättes parkimise algusaja fikseerimata, mille eest koostati leppetrahv summas 10 eurot. Samuti parkis kostja oma sõiduki Paasiku 2a parklasse selleks mitte ettenähtud ajal, mille eest koostati leppetrahv 30 eurot. Kokku on kostjal tasumata 8 leppetrahvinõuet summas 220 eurot. Lisaks leppetrahvidele palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 15 eurot.
30.Kostja väitis, et tal oli Meritoni parkimismajas parkimiseks olemas parkimisluba. Teistes parklates koostatud leppetrahve kostja kätte ei saanud, sest sõidukeid kasutati taksodena. Menetluse käigus asus kostja väitma, et hageja ei ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist, parkimistingimusi ning kohus peab hindama, kas on alust leppetrahve vähendada.
31.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei saa hagimenetluses kohus kummagi poole eest või asemel ise tõendeid koguda või vastuväiteid kujundada.
32.Kohus selgitas kostjale 20.10.2023 saadetud pöördumises (dtl 250-251), et viimasel tuleb vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kostjal tuli tõendada, et tema sõidukil oli Meritoni hotelli juures parkimiseks olemas kehtiv parkimisluba. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Ekslik on kostja väide, et vaatamata hageja esitatud tõenditele ning kostja varasemale omaksvõtule parkimislepingute sõlmimise kohta oleks hageja väited parkimislepingute olemasolu ja parkimistingimuste kohta olnud tõendamata.
33.Hageja esitas fotod infotahvlitest ja liiklusmärkidest, mis olid asetatud Meritoni parkimismaja kõigi sissesõitude juurde (dtl 69-74, 169-174). Algses kohtule esitatud vastuses võttis kostja omaks, et tema sõiduk oli parklasse pargitud ning järelikult oli parkimisleping sõlmitud.
34.Samuti esitas hageja fotod Haabersti Rimi parkla sissesõitude juurde asetatud liiklusmärkidest (dtl 75-82, 175-182), mis teavitasid parkla operaatorist, parkimistingimustest ning sellest, et parkimise algusaja fikseerimisel oli võimalik parklas parkida 4 tundi. Hageja esitas fotod Paasiku 2 a parkla sissesõidu tingimustest (dtl 83-86, 183-186), millest nähtub, et öisel ajal alates kella 23.00 kuni kella 06.00 ei olnud parklas parkimine lubatud. Hageja esitas kohtule ka fotod parkimistingimustest Haabersti Rimi parkimisalal ja Paasiku 2a parkimisalal (dtl 263-266). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ajal, mil tema sõidukeid nendes parklates pargiti, olid parkimistingimused teistsugused.
35.Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping infotahvlites viidatud tingimustel. Parkimislepingu sõlmimine nähtub kohtule esitatud tõenditest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-7510, p 14).
36.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja parkis oma sõidukeid hageja parklatesse. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et trahvikviitungid olid asetatud sõidukite kojameeste vahele. Nii nähtub asjas kogutud tõenditest, et sõidukile registrimärgiga xxxx on koostatud Tallinnas Meritoni parklas leppetrahvinõuded summas 30 eurot 26.12.2022, 08.04.2023, 09.04.2023, 10.04.2023, 11.04.2023, 13.04.2023 (dtl 27-58, 127-158) leppetrahvid, sest parkimistasu oli maksmata. Esitatud fotodest nähtub, et leppetrahvinõuded on jäetud sõiduki kojamehe vahele.
37.08.08.2020 on sõidukile registrimärgiga xxxx koostatud leppetrahv Haabersti Rimi parklas summas 10 eurot, sest parkimise algusaeg oli fikseerimata (dtl 59-64, 159-164). Leppetrahvinõue oli jäetud sõiduki kojamehe vahele. 13.04.2023 oli sõidukile registrimärgiga xxxx koostatud Paasiku 2a parklas leppetrahvinõue summas 30 eurot, sest sõiduk oli pargitud keelatud kellaajal (dtl 65-68, 165-168). Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele.
38.Transpordiameti vastusest hageja päringule nähtub, et kõik sõidukid, millistele koostati leppetrahvid, kuulusid kostjale (dtl 87-101, 187-201). Kostja väide, et osasid sõidukeid kasutati taksodena, on tõendamata ja iseenesest asjakohatu, sest omanikuna oli kostjal kohustus vastutada sõiduki eest. Kostja ei ole tõendanud, et mõne leppetrahvi koostamise ajal kasutas sõidukit tema asemel mõni kolmas isik.
39.Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid ega esile toonud asjaolusid, millistest võiks järeldada, et ta leppetrahvinõuet vahetult pärast selle koostamist kätte ei saanud.
40.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahvid tasuda mõistliku aja jooksul pärast nende kättetoimetamist ehk leppetrahvinõuete sõiduki kojamehe vahele asetamist.
41.Seadusest ei tulene, et leppetrahvinõude tasumise kohustus tekib võlgnikul alles siis, kui võlausaldaja on talle täiendavalt kätte toimetanud nõude meeldetuletuse. Vaatamata sellele nähtub esitatud tõenditest, et hageja saatis kostjale leppetrahvidest tuleneva võlgnevuse kohta meeldetuletuskirju e-posti teel 29.04.2021, 30.05.2022, 03.05.2023 ja 18.01.2023 (dtl 102-109, 202-209).
42.Kostja saatis hagejale 17.04.2023 võõrkeelse e-kirja (dtl 240), milles ta kinnitas, et leidis sõiduki kojamehe vahelt viis leppetrahvinõuet. Kostja palus trahvinõuded tühistada, sest tema väidete kohaselt oli ta sõiduki pannud hageja rakenduses parkima. Kostjale selgitati, millisele e-
posti aadressile ja kuidas tuleb tal esitada vaie. Seega nähtub kostja enda tõenditest, et talle olid leppetrahvid kätte toimetatud. Vaidlus puudub selle üle, et vaiet kostja ei esitanud. Eeltoodut kokku võttes oli hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks muutunud. Alusetu on kostja arusaam, et kohus peaks omal algatusel kontrollima, kas leppetrahvid võiksid kuuluda vähenemisele. Leppetrahvi vähendamise taotlus tuleb esitada ja põhistada poolel. Kostja leppetrahvi vähendamise taotlust kohtule ei esitanud.
43.Kostja väited selle kohta, et tal oli sõiduki parkimiseks Meritoni parkimismajas olemas parkimisluba, ei ole tõendatud. Kostja esitas kohtule osaliselt võõrkeelse ekraanipildi (dtl 225), milles on viide sõiduki numbrile xxxx ja kuupäevadele 30.11.2022 ning 04.02.2023. Kostja esitas ka ekraanipildi, mille kohaselt oli sõidukile xxxx väljastatud Meritoni spordiklubi juures parkimiskaar, mis kehtis alates 06.02.2023 kuni 07.05.2023 (dtl 226).
44.Hageja esitas seejärel väljavõtte oma infosüsteemist (dtl 241-244), millest nähtub, et sõidukil xxxx oli registreeritud parkimisluba ja parkimiskaart kehtis 30.11.2022 kuni 04.02.2023 Meritoni hotelli juures, kuid hageja süsteemis oli võimalik muuta pargitava sõiduki numbrit. 08.04.2023 muudeti süsteemis sõiduki numbrit ja parkimisloa sai sõiduk numbriga xxxx. Hageja esitas kohtule ka parkimisõiguse kontrolli väljavõtte (dtl 245-248), millest nähtub, et Meritoni hotelli parklas ei olnud leppetrahvide koostamise päevadel sõidukit üheski elektroonilises süsteemis parkima pandud. Küll oli sõiduki parkimine registreeritud 07.04.2023 ja 15.04.2023.
45.Eeltoodust nähtub, et kehtivat parkimisluba sõidukil xxxx Meritoni hotelli parkimisajal ei olnud ajal, mil hageja koostas oma leppetrahvinõuded. Kuna kostja vastuväited nõudele on põhistamata ja tõendamata, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks tasumata leppetrahvidena välja mõista 220 eurot. VÕS § 1132 lg 2 punkti 1 alusel tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista sissenõudmise kulu 15 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 235 eurot.
46.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
47.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 110 eurot/h. Hagiavalduse koostamisele kulus 3 tundi, kostja vastusele vastamiseks 3 h ning täiendava seisukoha koostamiseks 1 tund. Lisaks tasus hageja riigilõivu 100 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista TsMS § 4842 alusel 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
48.Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamisele on ülepaisutatud. Tegemist on lihtsa vaidlusega, milles hageja on esitanud tüüptingimustel hagiavalduse. Kohus loeb mõistlikuks ajaks hagiavalduse koostamisel 2 tundi ning ülejäänud menetlusdokumentide koostamisel kokku 2 tundi. Seega on kogumis hageja kulud õigusabile põhjendatud 4 h x 110 eurot = 440 eurot ulatuses. Põhjendatud menetluskulu on ühtlasi kulu riigilõivule 100 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 540 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 540 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
49.Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.