Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-23-106423

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 10. aprillil 2019 sõlmisid kostja ja T AS kliendilepingu nr 27788980, mille alusel sai kostja hakata kasutama Telia teenuseid sõlmides selleks vastavad lepingud. T AS ja kostja sõlmisid 06. detsembril 2019 järelmaksu müügilepingu nr 1503312, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas (kõrvaklapid Apple AirPods) maksumusega 159,90 eurot ja lepingutasus 9,90 eurot. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et T AS on lepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt kostjale üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest 48 osamaksena esimese maksega 20. jaanuaril 2020 summas 4,00 eurot ning viimase maksega 20. detsembril 2023 summas 4,74 2(5)

2-23-106423 eurot vastavalt maksegraafikule. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,90% aastas. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud, samuti, et ta on tutvunud lepingu tingimustega ja kohustus neid täitma. T AS ja kostja sõlmisid 22. detsembril 2019 järelmaksu müügilepingu nr 1511529, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas (mängukonsool Sony PlayStation 4 Pro 1 TB maksumusega 429,00 eurot, kõrvaklapid Apple AirPods maksumusega 159,90 eurot) ja lepingutasus 0 eurot. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et T AS on lepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt kostjale üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadmete eest 24 osamaksena esimese maksega 20. jaanuaril 2020 summas 19,38 eurot ning viimase maksega 20. detsembril 2021 summas 20,94 eurot vastavalt maksegraafikule. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,90% aastas. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud, samuti, et ta on tutvunud lepingu tingimustega ja kohustus neid täitma. T AS esitas kostjale arveid ning kostja oli kohustatud tasuma arvetel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid seadmete osamaksu eest alates 20. veebruari 2020 osamaksest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingute rikkumisest teavitas T AS kostjat 13. juunil 2020 lepingute lõpetamisest kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 28. juuniks 2020 ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges T AS tähtpäeva saabunuks 29. juunil 2020. Lepingute ülesütlemise hoiatus on kostjale saadetud e-posti aadressile, milles T AS muu hulgas hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb T AS lepingute üles. Kostja ei reageerinud T AS nõudele tasuda lepingutest tulenev võlgnevus ning T AS loovutas 27. mail 2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Peale lepingute ülesütlemist moodustab kostja võlgnevus lepingute põhiosamaksetes kokku 576,41 eurot. Lisaks oli kostjal tasumata teenuste eest arved kokku summas 21,53 eurot. Seega on kostja põhivõlg kokku 597,94 eurot (576,41 eurot + 21,53 eurot) ja tasumata intress kokku summas 22,54 eurot. Hageja nõuab kostjalt tasumata järelmaksude eest sissenõutavaks muutunud viivist kokku summas 459,79 eurot. Hageja selgitas, et kuni 31. detsembrini 2022 on viivis kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras ehk 0,066% päevas (8% x 3 / 365 päeva) ja seega on viivise arvestus tasumata järelmaksude eest järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,066%. Alates 01. jaanuarist 2023 on viivis kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras ehk 0,0863% päevas (10,5% x 3 / 365 p) ja seega on viivise arvestus tasumata järelmaksude eest järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,0863%. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt summas 188,35 eurot (597,94 eurot x 0,0863% päevas x 365 päeva = 188,35 eurot). Vastavalt lepingutele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile: 10. juuni 2022 esimese tasulise kirja maksumusega 25 eurot, 16. novembri 2022 teise tasulise kirja maksumusega 5 eurot ja 26. jaanuari 2023 kolmanda tasulise kirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista T AS ja kostja vahel 10. aprillil 2019 sõlmitud kliendilepingust nr 27788980, 06. detsembril 2019 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1503312 ja 22. detsembril 2019 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1511529 tulenev võlgnevus 597,94 eurot, intress 22,54 eurot, viivised 459,79 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot 3(5)

2-23-106423 ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 597,94 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,0863% päevas, alates 15. juulist 2023. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus edastas hagimaterjalid kostjale isiklikult kostja tööandja vahendusel 17. oktoobril 2023. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 06. novembriks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 597,94 eurot, intress 22,54 eurot, viivised 459,79 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 597,94 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,0863% päevas, alates 15. juulist 2023. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot, kokku 720 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 280 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulud 20 eurot on TsMS § 4842 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-193-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 3,5 tundi.

4(5)

2-23-106423 Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (koos käibemaksuga) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 480 eurot (280+20+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks P OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.