Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBE KORD

1(4)

2-23-138627 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja E AS (edaspidi kreeditor) sõlmisid 14. veebruaril 2020 arvelduskrediidilepingu nr 9440279984, mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale krediidilimiidi 2000 euro. Kostja on saanud kasutada perioodil 14. veebruarist 2020 kuni 14. juunini 2023 kokku krediiti summas 4375,00 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 120,54 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15.-ks kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, s.t igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: kostja peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 3590,70 eurot, millest on arvestatud põhiosa 2483,52 eurot, intressi katteks 1052,60 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 2(4)

2-23-138627 15,00 eurot, kliendilepingu muutmise tasu katteks 15,00 eurot, krediidiskooringu tasu katteks 15,00 eurot, meeldetuletustasu katteks 5 eurot ja ülekandetasu katteks 4,58 eurot. Kostja oli viivituses täielikult 15. novembri 2022, 15. detsembri 2022, 15. jaanuari 2023, 15. veebruari 2023, 15. märtsi 2023 ja osaliselt 15. aprilli 2023 osamaksete tasumisega. Kostjat hoiatati 30. mail 2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud eposti aadressile saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, s.o 13. juuni 2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et kreeditor käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Seega ütles kreeditor 14. juunil 2023 ülesütlemisavaldusega lepingu üles, edastades sellekohase teatise kostja e-posti aadressile, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjale edastati 11. juulil 2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Vaatamata hageja püüdele kostjalt võlgnevust kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1891,48 eurot (krediit 4375,00 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 2483,52 eurot), mis tuleb hageja kasuks välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku summas 527,26 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 14. veebruaril 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 14. juunil 2023 kogunenud intress 1 579,86 eurot, millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku 1052,60 eurot = 527,26 eurot). Lepingust tulenevalt kohustub kostja tasuma viivist, kui ta ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Lepingu kohaselt on viivisemääraks lepingus fikseeritud intressimäära päevamäär. Intressimäär on lepingu kohaselt 41,90% aastas ja 0,12% päevas, seega ka viivisemäär on 41,90% aastas ja 0,12% päevas. Hageja palub hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras, s.o 41,90% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise seisuga kokku summas 281,70 eurot. Lepingu kohaselt on kreeditoril pärast lepingu lõppemist õigus sissenõudmiskulude hüvitist. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 11. juuli 2023 esimene kiri maksumusega 25,00 eurot, 18. juuli 2023 teine kiri maksumusega 5,00 eurot ja 25. juuli 2023 kolmas kiri maksumusega 5,00 eurot, millega seoses on hageja kandnud kulusid. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks E AS ja kostja vahel 14. veebruaril 2020 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 9440279984 tulenev võlgnevus 1891,48 eurot, intress 527,26 eurot, viivised 281,70 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv summas 385 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. 3(4)

2-23-138627

Kohus on saatnud hagimaterjalid kostja elukoha aadressile XXX kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 11. detsembril 2023 isiklikult allkirja vastu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 02. jaanuariks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 1891,48 eurot, intress 527,26 eurot, viivised 281,70 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 385 eurot, kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 385 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 385 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.