Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBE KORD

1(4)

2-23-120297 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja F (edaspidi laenuandja) sõlmisid 05. jaanuaril 2019 tähtajatu laenulimiidi lepingu, mille kohaselt võimaldas laenuandja kostjale laenulimiidi 3000 euro. Pooled sõlmisid 22. jaanuaril 2020 lepingu lisa, millega suurendati laenulimiiti 5000 euroni. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3 995,00 eurot. Kostja on lepingu raames teostanud tagasimakseid summas 4016,05 eurot, millest arvestati laenusumma katteks 995,48 eurot, kulude katteks 219,85 eurot ja intressi katteks 2800,72 eurot. Kostja jättis tagastamata kokkuleppelised osamaksed: 21. oktoobri 2022 osamakse summas 162,16 eurot, 20. novembri 2022 osamakse summas 162,35 eurot ja 21. detsembri 2022 osamakse summas 168,59 eurot. Laenuandja on 20. jaanuaril 2023 edastatud kostjale meeldetuletuskirja hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning lepingu lõppemisel muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 04. veebruaril 2023 ning kostja kohustus tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati 02. märtsil 2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest hagejale. Vaatamata hageja püüdele kostjalt võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust.

2(4)

2-23-120297 Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid kokku 3995,00 eurot. Kostja on tasunud laenusumma katteks kokku 995,48 eurot. Seega kostja põhivõlgnevus hageja ees on 2999,52 eurot (3995,00 eurot – 995,48 eurot). Vastavalt lepingu põhitingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 49,09% aastas laenulimiidi kasutamise eest. Alates

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 18. oktoobril 2023 avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 07. novembriks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 2999,52 eurot, intress 360,19 eurot, viivised 599,45 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

3(4)

2-23-120297 Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 455 eurot, kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 455 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 455 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.