Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-110948

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS I (edaspidi esialgne võlausaldaja) 18. märtsil 2022 laenulepingu nr L89008064412, mille alusel sai kostja laenu 500,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastamiseks tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule iga kuu 15. kuupäeval 24 osamaksena summas 30,50 eurot kuus perioodil 15. aprill 2022 kuni 15. märts 2024. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 18,00% aastas. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 5,50 eurot kuus. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja jättis osaliselt või täielikult tasumata 15. juuli 2022, 15. augusti 2022 ja 15. septembri 2022 osamaksed. Tulenevalt eeltoodust on kostjal lepingust tulenev põhivõlg summas 446,43 eurot. Esialgne võlausaldaja saatis 06. oktoobril 2022 kostjale lepingu ülesütlemise 2(4)

2-23-110948 hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Esialgne võlausaldaja saatis 27. oktoobril 2022 kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 28. oktoobril 2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,00% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 15. juulist 2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 7. osamakseni, s.o 15. oktoobrini 2022 kokku summas 25,56 eurot (6,70 + 6,64 + 6,35 + 5,87). Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 5,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 27. oktoobri 2022 oli kostjal tasumata perioodil 15. juulist 2022 kuni 15. oktoobrini 2022 haldustasud kokku 22,00 eurot (4 x 5,50). Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Lepingust tulenev sissenõudmisega seotud kulud moodustavad kokku 40,00 eurot, s.o: 13. detsembri 2022 esimese tasulise kirja saatmine 20,00 eurot, 10. jaanuari 2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 02. märtsi 2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 446,43 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates, s.o 28. oktoobrist 2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 20. juunini 2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 18,00% aastas. Hageja nõuab viivist summas 51,96 eurot, mis on arvutatud järgnevalt: põhisumma 446,43 eurot x viivitatud päevade arv 236 x viivisemäär 18,00% aastas. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 446,43 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 21. juunist 2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 18,00% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks AS I ja kostja vahel 18. märtsil 2022 sõlmitud laenulepingust nr L89008064412 tulenev võlgnevus 446,43 eurot, intress 25,56 eurot, lepingu haldustasu 22,00 eurot, viivised 51,96 eurot ja sissenõudekulud 40,00 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 446,43 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 18,00% aastas, alates 21. juunist 2023. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud: riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud summas 358 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 11. oktoobril 2023 avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 25. oktoobriks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 2 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi 3(4)

2-23-110948 tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 446,43 eurot, intress 25,56 eurot, lepingu haldustasu 22,00 eurot, viivised 51,96 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 446,43 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 18,00% aastas, alates 21. juunist 2023. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulude summas 358 eurot, kokku 533 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 175 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 358 eurot. Hageja märgib õigusabi osutamisel kulutatud ajaks 2,00 tundi ehk 338 eurot: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs ning hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule, millele lisandub 20 eurot tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 338 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 169 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 253,50 eurot (169 x 1,5), millele lisandub TsMS § 4842 alusel 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 448,50 eurot (175+20+253,50). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.