1 108.37 eurot Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht: Jõe 2a, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja: Riho Siil (e-post: [email protected]);
Menetlusosalised
Kostja: L. M. (isikukood xxxx, elukoht hagiavalduses ja Rahvastikuregistris: xxxx, võimalik elukoht: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
24. jaanuar 2024 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostjalt L. M.’lt hageja OÜ GS Core kasuks 1 008 (üks tuhat kaheksa) eurot ja 12 senti (sh põhivõlg 835.43 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 172.69 eurot).
3.Välja mõista kostjalt L. M.’lt hageja OÜ GS Core kasuks viivis tasumata põhinõudelt 835.43 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 23.11.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui 835.43 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt L. M.’lt hageja OÜ GS Core kasuks menetluskulud kokku summas 300 (kolmsada) eurot (sh riigilõiv 280 eurot ja esindajatasu 20 eurot). 1 (5)
2-23-135185
5.Välja mõista kostjalt L. M.’lt hageja OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (300 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ GS Core esitas 06.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 739.86 euro saamiseks. Kohus tegi 07.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud aadressil xxxx ja e-posti aadressil xxxx kätte toimetada.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 07.11.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 07.11.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5) kohtualluvuse valiku põhistamiseks; 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate dokumentide esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.22. novembril 2023 esitas GS Core Viru Maakohtule hagiavalduse L. M. vastu põhivõla 835.43 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 172.69 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt L. M. (kostja) sõlmis 20.01.2020 C AS-iga väikelaenulepingu nr xxxx. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku: • Laenusumma 3250,0 eurot. • Intressimäär 19,9 % aastas ja 0,06 % päevas. Intressi arvestamisel lähtutakse 360 päevasest aastast, vastavalt lepingu punktile 4.1. • Viivise määr 19,9 % aastas ja 0,06 % päevas. Lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel, on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale viivist, vastavalt lepingu punktile 7.1. • Laenu kogukulu 5 803.84 eurot. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 23,74 %. • Lepiti kokku igakuine lepingu haldustasu 1.50 eurot. • Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 10.02.2026. 2 (5)
2-23-135185 • Lepingutasu 65 eurot. Laenu väljamaksmisel arvestab laenuandja laenusummast maha lepingutasu, vastavalt punktile 3.2. • Lepingu punkt 5.1. sätestab, et laenusaaja (kostja) kohustub laenuandjale laenu tagasi maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuisete osamaksetena, mille summa, arv ja sagedus on toodud lepingu lisaks olevas maksegraafikus. Kostja tasus lepingust nr xxxx tulenevate kohustuste katteks kogusumma 1 116.57 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 5.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis C AS kostjale 29.07.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, ning tuginedes lepingu punktile 12.1., saatis C AS 30.08.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Tuginedes lepingute punktile 12.1. ütles C AS lepingu üles 30.08.2021. Hoiatuse ja ülesütlemise kiri saadeti kostjale e-tähtkirjaga AS-i Eesti Post vahendusel. C AS loovutas 30.08.2021 lepingust nr xxxx tuleneva nõude OÜ-le GS Core, edaspidi nimetatud hageja. Hageja sisuka töö tulemusel tasus kostja 13 maksega lepinguliste kohustuste katteks kogusumma 1 233 eurot.
5.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja (käesoleval juhul C AS) kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Seega on krediidiandja kohustatud välja selgitama ja arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust (tarbija regulaarne sissetulek, kohustuste olemasolu jms). Seejuures on krediidiandja VÕS § 4034 lg 2 järgi kohustatud täitma eelnimetatud kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning vaidluse korral peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendama, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja hinnangul oleks kostja pangakonto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad saavad nähtuda just pangakonto väljavõttest. Käesolevas asjas ei ole hagejal võimalik tõendada, et see miinimumnõue oleks täidetud. Tuginedes enne laenu väljastamist C AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et C AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma oli 3 250 eurot, millest 65 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 3 185 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud 3 (5)
2-23-135185 C AS-ile kogusummas 1 116.57 eurot ja peale lepingu ülesütlemist tasus hagejale 1 233 eurot. Seega on kostja põhivõlg 835,43 eurot. (3 185 – 1 116.57 – 1233 = 835,43) Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele 30.08.2021 järgnevast päevast, mis on alates 31.08.2021. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 172.69 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 835.43 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 23.11.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõla 835.43 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 172.69 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt 835.43 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 23.11.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 300 eurot, sh riigilõiv 280 eurot ja esindajatasu 20 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
10.Viru Maakohus võttis 24.11.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale KÄPO vahendusel kätte toimetatud 02.01.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
12.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja C AS vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
4 (5)
2-23-135185
13.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 1 008.12 euro (sh põhivõlg 835.43 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 172.69 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis tasumata põhinõudelt 835.43 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 23.11.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui 835.43 eurot.
14.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
16.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot ja esindajatasu 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja ei nõua kostjalt osutatud õigusabi eest menetluskulusid. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 144 p 7 koostoimes § 4842 lg 2 p-ga 3 ja § 172 lg-ga 9 summas 20 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot, s.h riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetlusega seonduvad menetluskulud 20 eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.