Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-11043

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Nõude aluseks on kostja ja F OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja) vahel 27. aprillil 2022 sõlmitud laenuleping nr 12707, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 17 404,10 eurot. Laenuandja arvas maha kostjale väljamakstavast krediidisummast 17 404,10 eurot lepingutasu 348,08 eurot ja summas kokku 17 056,02 eurot on esialgne võlausaldaja kostja taotlusel välja maksnud kolmandatele isikutele alljärgnevalt: 1) E Aktsiaseltsile summas 5727,65 eurot; 2) O OÜ-le summas 1830,38 eurot; 3) J OÜ-le summas 2729,81 eurot; 4) Aktsiaseltsile P summas 1516,00 eurot; 5) Aktsiaseltsile P summas 2907,00 eurot; 6) J OÜ-le summas 65,16 eurot; 7) B AS-ile summas 743,37 eurot; 8) T AS-ile summas 1536,65 eurot. 2(5)

2-23-11043 Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 20.-ks kuupäevaks alates 20. maist 2022 summas 588,86 eurot kuni viimase osamakseni 20. aprillil 2027 summas 589,28 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 32,00% aastas. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 2,50 eurot kuus. Kostja tasus lepingu alusel kokku 592,34 eurot, millest 230,54 eurot on esialgne võlausaldaja arvestas lepingu maksegraafikujärgse osamakse põhiosa katteks, 355,82 eurot intressimakse katteks ja 5,98 eurot haldustasu katteks. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud alates 20. juuni 2022 osamaksest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, esialgne võlausaldaja teavitas 12. septembril 2022 kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 02. oktoobrini 2022. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 03. oktoobril 2022 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on kostjale kätte toimetatud kostja poolt esialgsele võlausaldajale teatatud aadressil ja e-posti teel. Esialgne võlausaldaja loovutas 25. oktoobril 2022 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Peale lepingu ülesütlemist moodustab kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes kokku 17 173,56 eurot (17 404,10 – 230,54), intressimaksetes kokku 2035,83 eurot (473,23 + 454,94 + 466,49 + 463,19 + 177,98) ja lepingu haldustasu maksetes kokku 10,00 eurot (2,50 x 4). Vastavalt lepingu põhitingimustele on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga 32,00% aastas ja seega hageja nõuab kostjalt ka viivist kogusummas 4592,16 eurot. Viivisearvestus on järgmine: võla põhisumma 17 173,56 eurot x viivitatud päevade arv 305 x 32,00% aastas. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt 17 173,56 eurolt kuni selle tasumiseni viivisemääras 32,00% aastas. Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile, s.o: 25. novembri 2022 esimese tasulise kirja maksumusega 25 eurot, 10. veebruari 2023 teise tasulise kirja maksumusega 5 eurot ja 19. aprilli 2023 kolmanda tasulise kirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks F OÜ ja kostja vahel 27. aprillil 2022 sõlmitud laenulepingust nr 12707 tulenev võlgnevus 17 173,56 eurot, intress 2035,83 eurot, lepingu haldustasu 10,00 eurot, viivised 4592,16 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 17 173,56 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 32,00% aastas, alates 04. augustist 2023. Juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus 16 463,86 eurot, viivised 1669,16 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 16 463,86 euro jäägi täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 29. septembrist 2023. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud: riigilõiv summas 1400 eurot ja õigusabikulu summas 540 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. 3(5)

2-23-11043

Kohus on saatnud hagimaterjalid kostja elukoha aadressile XXX kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 06. detsembril 2023 edasiandmiseks kostja emale. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 27. detsembriks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 17 173,56 eurot, intress 2035,83 eurot, lepingu haldustasu 10,00 eurot, viivised 4592,16 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 17173,56 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 32,00% aastas, alates 04. augustist 2023. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 1400 eurot ja õigusabikulu summas 540 eurot, kokku 1940 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 1400 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 540 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-193-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 4,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 540 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (koos käibemaksuga) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 1580 eurot (1400+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks P OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga X. 4(5)

2-23-11043 Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.