Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-9528

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Nõude aluseks on kostja ja C AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) vahel 26. jaanuaril 2022 sõlmitud väikelaenuleping nr L389303, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 7300,00 eurot. Pank arvestas väljamakstavast laenusummast maha lepingutasu summas 146 eurot ja maksis summas 7154,00 eurot välja kostja arvelduskontole C AS-is. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10. märtsist 2022 summas 201,18 eurot kuni viimase osamakseni 10. veebruaril 2028 summas 190,33 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 22,90% aastas. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus. Kostja tasus lepingu alusel kokku 743,58 eurot, mida esialgne võlausaldaja arvestas summas 150,65 eurot 2(4)

2-23-9528 maksegraafikujärgsete põhiosa maksete katteks ja 592,93 eurot intressimaksete katteks. Kostja ei ole lepingu alusel lepingu haldustasu osamakseid tasunud alates esimesest osamaksest. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud alates 10. juuli 2022 osamaksest täielikult. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, esialgne võlausaldaja teavitas 29. septembril 2022 kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 22. oktoobrini 2022. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27. oktoobril 2022 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on kostjale kätte toimetatud kostja poolt esialgsele võlausaldajale teatatud aadressil ja e-posti teel. Esialgne võlausaldaja loovutas 27. oktoobril 2022 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Peale lepingu ülesütlemist moodustab kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes kokku 7149,35 eurot (7300,00 – 150,65), intressimaksetes kokku 634,11 eurot (21,84 + 136,43 + 135,44 + 134,42 + 133,39 + 72,59) ja lepingu haldustasu maksetes kokku 12,00 eurot (1,50 x 8). Vastavalt lepingu põhitingimustele on viivisemäär 22,90% aastas ja seega hageja nõuab kostjalt ka viivist kogusummas 1121,37 eurot. Viivisearvestus on järgmine: võla põhisumma 7149,35 eurot x viivitatud päevade arv 250 x 22,90% aastas. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt 7149,35 eurolt kuni selle tasumiseni viivisemääras 22,90% aastas. Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile, s.o: 22. detsembri 2022 esimese tasulise kirja maksumusega 25 eurot, 27. veebruari 2023 teise tasulise kirja maksumusega 5 eurot ja 10. aprilli 2023 kolmanda tasulise kirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks C AS ja kostja vahel 26. jaanuaril 2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr L389303 tulenev võlgnevus 7149,35 eurot, intress 634,11 eurot, lepingu haldustasu 12,00 eurot, viivised 1121,37 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 7149,35 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 22,90% aastas, alates 05. juulist 2023. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud: riigilõiv summas 840 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 326 lg 1 alusel 17. oktoobril 2023 kätte toimetatud kostja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panemisega. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 06. novembriks 2023 ei esitanud. 3(4)

2-23-9528 TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 7149,35 eurot, intress 634,11 eurot, lepingu haldustasu 12,00 eurot, viivised 1121,37 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 7149,35 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 22,90% aastas, alates 05. juulist 2023. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 840 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot, kokku 1260 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 840 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-193-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (koos käibemaksuga) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 1020 eurot (840+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks P OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.