Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-123533

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS I (edaspidi esialgne võlausaldaja) 08. detsembril 2021 laenulepingu nr L89007187727, mille alusel sai kostja laenu 4000,00 eurot. Kostja ja esialgne võlausaldaja sõlmisid 16. septembril 2022 lepingu muutmise kokkuleppe. Lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimise hetkel oli laenu jääk 3604,43 eurot Alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit L89009923277. Kostja kohustus laenu tagastamiseks tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule iga kuu 15. kuupäeval 72 osamaksena summas 87,65 eurot kuus perioodil 15. oktoober 2022 kuni 15. september 2028. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid 2(5)

2-23-123533 kohustusi ning ei ole põhiosa katteks makseid teostanud. Tulenevalt eeltoodust on kostjal lepingust tulenev põhivõlg summas 3604,43 eurot. Esialgne võlausaldaja saatis 17. jaanuaril 2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Esialgne võlausaldaja saatis 26. jaanuaril 2023 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 31. jaanuaril 2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15. oktoobrist 2022 kuni ülesütlemisele eelnenud

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 3141 lg 1 alusel 06. oktoobril 2023 kätte toimetatud (käesolevas tsiviilasjas on kohus hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid saatnud 02. oktoobril 2023 kostja e-posti aadressile XXX; samale aadressile toimetas kohus 29. septembril 2022 kostjale kätte 29. septembri 2022 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-22-312, mida kostja kinnitas samalt e-posti aadressilt). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada 3(5)

2-23-123533 tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 26. oktoobriks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 3604,43 eurot, intress 227,40 eurot, lepingu haldustasu 10,00 eurot, viivised 322,89 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 3604,43 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 18,90% aastas, alates 19. juulist 2023. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 560 eurot ja õigusabikulude summas 527 eurot, kokku 1087 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 560 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 527 eurot. Hageja märgib õigusabi osutamisel kulutatud ajaks 3,00 tundi ehk 507 eurot: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs ning hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule, millele lisandub 20 eurot tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 507 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 169 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 253,50 eurot (169 x 1,5), millele lisandub TsMS § 4842 alusel 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 833,50 eurot (560+20+253,50). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 4(5)

2-23-123533 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.