2-23-7871/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded PlusPlus Capital esitas 30.05.2023 Viru Maakohtule hagi A P vastu võlgnevuse nõudes ja 20.09.2023 hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Bigbank AS 16.10.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXXX, mille alusel on kostjale väljastatud krediiti 14950 eurot. Lepingu sõlmimise tasu 224,25 eurot on tasaarvestatud üleandmisele kuuluva krediidisummaga ja krediit summas 14725,75 eurot on välja makstud kostja arvelduskontole Swedbank AS-s. Kostja kohustus krediidi tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 25.11.2019 summas 551,64 eurot kuni viimase osamakseni 27.12.2022 summas 541,14 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,90% aastas, s.o 0,0553% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 23,31% aastas ja krediidi kogukulu 20 351,34 eurot. Kostja ja pank sõlmisid 22.10.2020 lepingu lisa, mille alusel võimaldas pank kostjale põhiosale maksepuhkust kuueks kuuks ja pikendas krediidi tagastamise aja kuue kuu võrra. Lepingu lisa alusel ei ole kostja täiendavat krediiti saanud. Kostja oli maksepuhkuse ajal vabastatud põhiosa tagasimaksetest, kuid pidi tasuma pangale intressi ja lepinguhaldustasu. Lepingu lisa sõlmimise hetkel oli krediidisumma jääk 11536,70 eurot ja see kuulus tagastamisele uue maksegraafiku alusel. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu lisa põhitingimuste kohaselt jäi intressimääraks 19,90% aastas, s.o 0,0553% päevas, ja lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Lepingu lisa järgne krediidi kulukuse määr on 23,66% aastas ja krediidi kogukulu 15607,31 eurot. Kostja tasus osamakseid kuni 25.11.2021, mida pank arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks. Kostja rikkus lepingutingimusi ning ei tasunud osamakseid alates 27.12.2021 osamaksest:

Perioodi 26.03.2022 - 31.03.2022 intressimakse on arvutatud arvestades, et 25.04.2022 intressimakse on 116,64 eurot, seega moodustab ühe päeva intress 3,89 eurot. Pank arvestab intressi kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud päevani, seega on perioodis 26.03.2022 - 30.03.2022 viis päeva. Eeltoodust tulenevalt on viimane intressimakse arvutatud valemiga 116,64 eurot / 30 p * 5 p. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 7033,75 eurot - seega oli peale lepingu ülesütlemist ostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 8579,61 eurot, intressimaksetes 553,51eurot ja lepingu haldustasu maksetes 6 eurot. Lepingutingimuste p 4.1.1 kohaselt oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt kogu võla kohest tasumist uhul, kui krediidisaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega, ning krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest tasumist (lisa 1). Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank 28.02.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 17.03.2022 (lisa 2) ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles pank lepingu 31.03.2022 üles (lisa 3). Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on saadetud kostjale aadressile xxxx ja e-posti aadressile xxxx. Kostja on nimetatud e-postilt suhelnud nii panga kui ka hiljem hagejaga. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 5.3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevatele kostja aadressidele: 10.05.2022 meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 10.08.2022 meeldetuletuskiri 5 eurot ning 10.10.2022 meeldetuletuskiri 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. AS Bigbank loovutas 21.04.2022 oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimiset kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt lepingu põhitingimustele on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga ja seega on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 425 x 19,90% aastas. Viivis põhisummalt 8579,61 eurolt perioodil 01.04.2022 kuni hagi esitamiseni 30.05.2023 määraga 19,9% aastas moodustab 1988 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 19,9% aastas põhinõudelt alates 31.05.2023 kuni põhivõlgnevuse 8579,61 euro täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Vastutustundliku laenamisega seoses märgib hageja, et pank hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Samuti kasutas pank kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka pangale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Pank kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti ASi maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused (lisa 9). Laenu saamise eesmärgiks oli sõiduki ost. Kostja keskmine igakuine palk oli kokku 1424 eurot (neto) ja tööandja XXXX OÜ. Pank tuvastas nimetatud andmete õigust kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel. Samuti tuvastas pank, et kostja igakuised finantskohustused moodustasid 60 eurot. Kogutud andmeid analüüsides jõudis pank järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 535,20 eurot (lisad 9.1, 9.2 ja 9.3). Lisaks on pank selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning edastanud kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (lisad 1 ja 1.1 lk 1), mille kostja allkirjastas 22.10.2020 ning kinnitas, et lepingu tingimused on temale arusaadavad. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras perekonnaliikme (abikaasa Viktoria Pčelinceva) vahendusel 21.09.2023 Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras kättetoimetatud 21.09.2023, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 05.10.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 21.04.2022 Bigbank AS kinnituse nõude loovutamise kohta, milles pank kinnitab, et on 21.04.2022 loovutanud Bigbank AS ja A P vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr r XXXX tuleneva nõude vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 AS-le PlusPlus Capitali (dtl 93). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Bigbank AS vahel 16.10.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXXX ja 22.10.2020 sõlmitud lepingu lisast, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks (dtl 35-47 ja 60 – 76). Sellele vaatamata ei ole kostja oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 8579,61 eurot ja lepingu haldustasu 6 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu lõpetamise seisuga 31.03.2022 olid sissenõutavaks muutunud graafrikujärgsed intressimaksed kokku summas 553,51 eurot, sh. 27.12.2021 – 152,73 eurot; 25.01.2022 – 127,75 eurot; 25.02.2022 - 130,14 eurot; 25.03.2022 – 123,45 eurot ja 31.03.2022 – 19,44 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele tasumata intress sumnmas 553,51 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 19,9% aastas põhinõudelt 8579,61 eurolt alates 01.04.2022 – 30.05.2023 kokku summas 1988 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 19,9% aastas vastavalt hageja taotlusele alates 31.05.2023 – 23.01.2024 (k.a) 238 päeva eest, mis moodustab 1112,99 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 23.01.2024 seisuga kokku summas 3100,99 eurot (1988 + 1112,99). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 24.01.2024 edasiulatuv lepingujärgne viivis määraga 19,90% aastas tasumata põhinõude jäägilt kuni põhinõude 8579,61 euro tasumiseni. Vastavalt kohtupraktikale ja hageja taotlusele ei tohi edaspidine viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 5478,62 eurot (8579,61 – 3100,99).

VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Käesoleval juhul on nõue üle 1000 euro, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista kolme saadetud meeldetuletuskirja (10.05.2022- 25 eurot, 10.08.2022 – 5 eurot, 10.10.2022 – 5 eurot) eest 35 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 910 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutustega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hageja väitel on ta piiratud maksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Esindaja on osutanud õigusabi 3,5 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot/tund, mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 120 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 300 eurot (käibemaksuga). Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 1210 eurot (910 + 300)