Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-22-148818 intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Nõude aluseks on kostja ja T AS vahel 09. mail 2020 sõlmitud liitumisleping nr 9483193, mille alusel T AS kohustus osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust numbritele XXX ja XXX ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. T AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei 2(5)

2-22-148818 tasunud temale esitatud arveid. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus T AS ees kokku summas 165,29 eurot. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud üldtingimuste ja hinnakirjaga ning kohustus neid täitma. Tuginedes lepingu üldtingimuste piiras T AS kostja teenused alates 24. maist 2020 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges T AS lepingu ülesöelduks alates 07. juunist 2020. Kostja ei reageerinud T AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning T AS loovutas 27. mail 2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat 13. juunil 2022 kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Üldtingimuste lisa kohaselt on T AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,066% päevas. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid. Seega nõuab hageja kostjalt viivist arve nr B20053566219 summalt 42,38 eurot, arve nr B20063915748 summalt 104,32 eurot ja arve nr 20200701871858 summalt 18,59 eurot, kokku põhivõla summalt 165,29 eurot alates arvetes märgitud maksetähtajast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 23. maini 2023 lepingujärgse viivisemääras 0,066% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku summas 113,70 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhivõla summalt 165,29 eurot kuni selle tasumiseni alates 23. maist 2023 lepingujärgse viivisemääras 0,066% päevas. Vastavalt lepingu üldtingimustele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile: 10. juuni 2022 esimese tasulise kirja maksumusega 15 eurot, 24. augusti 2022 teise tasulise kirja maksumusega 5 eurot ja 17. novembri 2022 kolmanda tasulise kirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks T AS ja kostja vahel 09. mail 2020 sõlmitud liitumislepingust nr 9483193 tulenev võlgnevus 165,29 eurot, viivised 113,70 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 165,29 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,066% päevas, alates 23. maist 2023. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud: riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 3141 lg 2 alusel 30. augustil 2023 kätte toimetatud (käesolevas tsiviilasjas on kohus hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid saatnud 24. augustil 2023 kostja poolt avaldatud e-posti aadressile XXX). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus 3(5)

2-22-148818 hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 13. septembriks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 165,29 eurot, viivised 113,70 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 165,29 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,066% päevas, alates 23. maist 2023. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot, kokku 540 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 100 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulud 20 eurot on TsMS § 4842 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-193-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (koos käibemaksuga) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 300 eurot (100+20+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks P OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine 4(5)

2-22-148818 Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.