Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-100843

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Nõude aluseks on kostja ja C AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) vahel 29. märtsil 2022 sõlmitud väikelaenuleping nr L403185, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 600,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10. maist 2022 summas 34,07 eurot kuni viimase osamakseni 10. aprillil 2024 summas 33,97 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 25,90% aastas. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud osamakseid alates 10. mai 2022 osamaksest. Kostja ei teinud laenu katteks ühtki tagasimakset. 2(4)

2-23-100843 Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, esialgne võlausaldaja teavitas 29. juulil 2022 kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 21. augustini 2022. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 29. augustil 2022 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on kostjale kätte toimetatud e-posti teel. Esialgne võlausaldaja loovutas 29. augustil 2022 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Peale lepingu ülesütlemist moodustab kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes kokku 600,00 eurot, intressimaksetes kokku 61,78 eurot (18,13 + 12,64 + 12,21 + 11,77 + 7,03) ja lepingu haldustasu maksetes kokku 6,00 eurot (1,50 x 4). Vastavalt lepingu põhitingimustele on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga 25,90% aastas ja seega hageja nõuab kostjalt ka viivist kogusummas 111,97 eurot. Viivisearvestus on järgmine: võla põhisumma 600,00 eurot x viivitatud päevade arv 263 x 25,90% aastas. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt 600,00 eurolt kuni selle tasumiseni viivisemääras 25,90% aastas. Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile, s.o: 23. septembri 2022 esimese tasulise kirja maksumusega 20 eurot, 03. novembri 2022 teise tasulise kirja maksumusega 5 eurot ja 08. detsembri 2022 kolmanda tasulise kirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks C AS ja kostja vahel 29. märtsil 2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr L403185 tulenev võlgnevus 600,00 eurot, intress 61,78 eurot, lepingu haldustasu 6,00 eurot, viivised 111,97 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 600,00 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 25,90% aastas, alates 19. maist 2023. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud: riigilõiv summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avaliku e-toimiku vahendusel (KÄPO-s kättetoimetamine) 28. septembril 2023. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 12. oktoobriks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 2 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi 3(4)

2-23-100843 tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 600,00 eurot, intress 61,78 eurot, lepingu haldustasu 6,00 eurot, viivised 111,97 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 600,00 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 25,90% aastas, alates 19. maist 2023. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot, kokku 685 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 245 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulud 20 eurot on TsMS § 4842 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-193-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (koos käibemaksuga) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 445 eurot (245+20+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks P OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.