Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBE KORD

1(5)

2-23-103537 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Nõude aluseks on kostja ja E AS (edaspidi kreeditor) vahel 14. aprillil 2021 sõlmitud järelmaksuleping nr 68702767010 ja krediidileping nr 379938654. Olles kontrollinud kostja krediidivõimet ja teinud kindlaks, et kostja suudab võetud kohustusi täita, sõlmisid kostja ja kreeditor 14. aprillil 2021 järelmaksulepingu nr 68702767010 kauba soetamiseks maksumusega 907,50 eurot. Järelmaksulepingu kohaselt on kostja kohustatud maksma krediidisumma 907,50 eurot, aastane intressimäär 11,90% ja igakuine haldustasu 2,90 eurot. Järelmaksulepingust tulenevalt on igakuise osamakse suurus 49,85 eurot, 24 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev. Kostja poolt on järelmaksulepingu kehtivuse ajal tehtud maksegraafiku alusel tagasimakseid kokku summas 598,20 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 444,14 eurot, intressi katteks 119,26 eurot ja haldustasu katteks 34,80 eurot. Kostja rikkus järelmaksulepingust tulenevat kohustust, jäädes võlgnevusse alates 15. mai 2022 osamakse tasumisega. Kreeditor edastas kostjale 30. novembril 2022 järelmaksulepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg 14. detsember 2(5)

2-23-103537 2022. Kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse, s.o 15. mai 2022, 15. juuni 2022 ja 15. juuli 2022 osamakse tasumisega, oli kreeditoril õigus järelmaksuleping üles öelda. Kostjale edastatud järelmaksulepingu ülesütlemise teatisega loetigi järelmaksuleping ülesöelduks 15. detsembril 2022. Kreeditor teavitas kostjat 16. jaanuari 2023 teatisega järelmaksulepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Võttes arvesse eeltoodut, on kostja järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 463,36 eurot (907,50 – 444,14). Hageja palub kostjalt välja mõista järelmaksulepingust tulenev tasumata intress põhitingimustes kokkulepitud intressimääras 11,90% aastas arvestusperioodi 01. aprillist 2022 kuni 31. juulini 2022 eest, kokku summas 53,86 eurot (15,39 + 14,11 + 12,82 + 11,54). Samuti hageja palub kostjalt välja mõista viivis põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras 11,90% aastas, kokku summas 27,04 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevus jäägilt 463,36 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 16. detsembrist 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 12. juunini 2023 (179 päeva). Hageja palub kostjalt välja mõista ka tasumata haldustasu 15. mai 2022, 15. juuni 2022 ja 15. juuli 2022 eest, kokku summas 8,70 eurot (3 x 2,90). Olles kontrollinud kostja krediidivõimet ja teinud kindlaks, et kostja suudab võetud kohustusi täita, sõlmisid kostja ja kreeditor 14. aprillil 2021 tähtajatu krediidilepingu nr 379938654, mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale krediidilimiidi 2000,00 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja on saanud krediiti kokku summas 2346,00 eurot, millest on maha arvestatud krediidilepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 84,63 eurot. Krediidilepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15.-ks kuupäevaks 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on tagasimakseid krediidilepingu katteks teinud kokku summas 1002,65 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 349,56 eurot, intressi katteks 518,09 eurot ja kiire väljamakse tasu katteks 135,00 eurot. Kostja rikkus krediidilepingust tulenevat kohustust, jäädes võlgnevusse alates 15. mai 2022 minimaalse tagasimaksega. Kreeditor edastas kostjale 30. novembril 2022 krediidilepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg 14. detsember 2022. Kuna kostja hoolimata talle antud täiendavast tähtajast võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse, s.o 15. mai 2022, 15. juuni 2022 ja 15. juuli 2022 minimaalse tagasimakse tasumisega, oli kreeditoril õigus krediidileping üles öelda. Kostjale edastatud krediidilepingu ülesütlemise teatisega loetigi krediidileping ülesöelduks

2-23-103537 Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud, riigilõivu summas 420 eurot ja kohtutäituri tasu summas 40 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostja elukoha aadressile XXX kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 326 lg 1 alusel 6. oktoobril 2023 kätte toimetatud kostja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panemisega. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 26. oktoobriks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 2459,80 eurot, intress 611,78 eurot, viivised 417,69 eurot ja haldustasu 8,70 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 420 eurot ja kohtutäituri tasu summas 40 eurot, kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 420 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Asja läbivaatamise kulud on mh menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud (TsMS § 143 p 4). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu summas 40 eurot on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 460 eurot (420+40). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. 4(5)

2-23-103537 Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.