Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
19. jaanuar 2024.a, Tallinn
Hagihind
705,68 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
2-22-140518 Aktiva Finance Group OÜ hagi J.-T. N. vastu 30.12.2021 laenulepingust nr L89007375018 tuleneva võlgnevuse 464,16 euro, intressi 29,82 euro, haldustasu 23,60 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 64,55 euro ja täiendava viivise saamiseks
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja A. K. (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: J.-T. N. (isikukood XXX, faktiline elukoht teadmata)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Jätta läbi vaatamata Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus Inbank AS 30.12.2021 väikelaenu lepingust nr L89007375018 tulenevate osamaksete alates 15.02.2024 ja nendelt arvestatud kõrvalnõuete väljamõistmiseks.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Välja mõista J.-T. N.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 30.12.2021 väikelaenu lepingust nr L89007375018 tulenev põhivõlgnevus summas 247,35 eurot, intress 8,94 eurot ja viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga (19.01.2024) 16,75 eurot.
4.Välja mõista J.-T. N.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 2. ls ettenähtud määras põhivõlgnevuselt (247,35 eurot) alates kohtulahendi tegemisest (20.01.2024) kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta menetluskulud 43% ulatuses kostja J.-T. N.’ilt kanda ja 47% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Välja mõista J.-T. N.’ilt menetluskulu summas 187,05 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
7.Välja mõista J.-T. N.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (187,05 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
9.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 08.05.2023 määruse punktis 2 (dtl 91). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi nõue ja kohtu tuvastatud asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja J.-T. N. 30.12.2021 laenulepingu nr L89007375018, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 500 eurot. Kostja pidi igakuiselt tagastama laenuandjale 23,91 eurot 36 osamaksega. Kostja on täitnud omapoolse kohustuse summas 35,84 eurot.
2.Inbank AS esitas kostjale 05.07.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 19.07.2022 ning 27.07.2022 teatisega ütles Inban AS sõlmitud lepignu üles. 28.07.2022 loovutas laenuandja nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 28.07.2022 kirjaga. Hageja nõuab kohustuse täitmist summas 622,13 eurot (sellest 464,16 eurot põhivõlgnevus, 29,82 eurot intress, 23,60 eurot haldustasu, 40 eurot sissenõudmiskulu, 64,55 eurot 05.05.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis). Lisaks nõuab hageja viivist 18% aastas põhivõlalt
summas 464,16 eurot iga viivitatud päeva eest alates 06.05.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused
4.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud:
5.1.Inbank AS ja kostja vahel oli sõlmitud 30.12.2021 väikelaenu leping nr L89007375018, mille alusel on kostja saanud laenulimiiti summas 500 eurot (dtl 32-33) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 18% aastas ja krediidi kulukuse määr 49,44% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
5.2.Lepingu sõlmimise ajal (30.12.2021) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 56,04% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
5.3.Inbank AS on loovutanud oma väikelaenu leping nr L89007375018 nõude hagejale 28.07.2022 ning on sellest kostjat teavitanud 28.07.2022 teates (dtl 49).
5.4.Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud krediidilimiidid kasutusse. Kokku maksis kostja hagejale 71,73 eurot, millest 35,84 eurot arvestatud põhiosa katteks, 18,19 eurot intressi katteks, 17,70 eurot haldustasu katteks (dtl 121, p 2.5).
5.5.Hagiavalduses on välja toodud, et kostja on tagasimaksetega viivituses alates 4. Osamaksest 15.04.2022, st et kostjal oli tasutud esimesed kolm maksegraafikujärgset osamakset (dtl 121, p 2.5).
5.6.05.07.2022 on Inbank AS edastatud kostjale lepingu nr L89007375018 ülesütlemise hoiatuse ning andnud täiendava tähtaja kuni 19.07.2022 võlgnevuse tasumiseks (dtl 45). Kostja nimetatule reageerinud ei ole ning Inbank AS on edastanud 27.07.2022 lepingu nr L89007375018 ülesütlemise teatise (dtl 46).
5.7.Hageja on edastanud kostjale hagihoiatused (dtl 51-83).
6.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 16.10.2023 hagejale, et tal
lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 110-115).
6.1.Hageja 31.10.2023 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laen ei vastanud kostja finantsolukorrale. Krediidiandja oleks pidanud märkama, et krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi.
6.2.Hageja selgituse (dtl 123-124) kohaselt märkis kostja laenutaotluses oma sissetulekuks 2200 eurot ja väljaminekuks 200 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 23,91 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1976,09 eurot (2200-200-23,91). Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjal ühtegi maksehäiret. Kostjal tekkisid maksehäired peale lepingu sõlmimist.
6.3.Kohus leiab, et laenuandja jättis aga kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Eluliselt võiks tekitada krediidiandjas kahtlust, et 2200 eurot kuus teeniva isiku väljaminekud ühes kuus on vaid 200 eurot. Samuti asjaolu, kus sissetulekuks on märgitud 2200 eurot, on vajadus võtta väikelaenu summas 500 eurot. Seega oleks laenuandja pidanud tegema täiendava kontrolli isiku maksevõime osas ning küsima viimase pangakonto väljavõtet.
6.4.Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
7.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenu väljastamisest 30.12.2021 kuni 31.12.2022 oli null. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).
7.1.Seega, kuna kostja ei pidanud laenuandjale intressi tasuma, tuleb kõik kostja lepingu alusel tehtud maksed (s.o. summas 71,73 eurot) lugeda laenu põhiosa makseteks. Lepingule lisatud maksegraafiku järgi (dtl 33) piisas sellest täielikult kuni kuuenda osamakseni (69,03 eurot) ja osaliselt (summast 2,7 eurot) seitsmendaks osamakseks.
7.2.Seitsmenda osamakse tähtaeg oli 15.07.2022, seega alates sellest hetkest sai lugeda kostja laenu tasumisega viivituses olevaks. Krediidiandja esitas 27.07.2022 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse. Selleks ajahetkeks oli kostja võlgnevuses vaid 10. osamakse tasumisega.
7.3.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega
ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Seega ei olnud 27.07.2022 krediidiandjal alust lepingut üles öelda, ülesütlemise materiaalne eeldus oli täitmata ning leping kehtib.
7.4.Kostja on kohtuotsuse tegemise aja seisuga (19.01.2024) viivituses osamaksetega nr 7 (osaliselt, osamaksest 11,55 on tasutud 2,7 eurot) kuni 25 (15.01.2024). Hageja nõude sissenõutavaks muutunud osa kohtuotsuse tegemise seisuga on 247,35 eurot.
7.4.1.Kohus jätab TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata hageja nõude 30.12.2021 väikelaenu lepingust nr L89007375018 tulenevate osamaksete osas alates 15.02.2024, kuna nende osas pole hageja nõue veel sissenõutavaks muutunud, mistõttu hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
7.4.2.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Hagi osalisel läbivaatamata jätmisel kohaldub eeltoodud säte samuti osaliselt, läbivaatamata jäetud osas.
7.5.VÕS § 94 intressimäär alates laenu väljastamisest 30.12.2021 kuni 31.12.2022 oli null. Alates 1. jaanuar 2023 oli intressimäär 2,5% aastas, alates 1. juuli 2023 4% aastas ja alates 1. jaanuar 2024 4,5% aastas (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Hagejal on kohtuotsuse tegemise aja seisuga (19.01.2024) õigus nõuda intressi kokku 8,94 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: 19.01.2024 Põhiosa jääkosamakse intress
Märkus
Viivis seisuga
15.07.2022
428,27 €
8,85 €
-
€
1,073 €
15.08.2022
419,42 €
11,51 €
-
€
1,317 €
15.09.2022
407,91 €
11,69 €
-
€
1,258 €
15.10.2022
396,22 €
12,07 €
-
€
1,220 €
15.11.2022
384,15 €
12,06 €
-
€
1,137 €
15.12.2022
372,09 €
12,43 €
-
€ lisaks poole kuu viivis kuni kuu lõpuni
1,635 €
15.01.2023
359,66 €
12,44 €
0,375 € poole kuu 2,5% intress ja 10,5% viivis
0,660 €
15.02.2023
347,22 €
12,63 €
0,723 €
1,228 €
15.03.2023
334,59 €
13,33 €
0,697 €
1,189 €
10 15.04.2023
321,26 €
13,03 €
0,669 €
1,046 €
11 15.05.2023
308,23 €
13,39 €
0,642 €
0,959 €
12 15.06.2023
294,84 €
13,44 €
0,921 € lisaks poole kuu intress ja viivis kuni kuu lõpuni
1,264 €
13 15.07.2023
281,40 €
13,79 €
0,469 € poole kuu 4% intress ja 12% viivis
0,426 €
14 15.08.2023
267,61 €
13,86 €
0,892 €
0,715 €
15 15.09.2023
253,75 €
14,08 €
0,846 €
0,583 €
16 15.10.2023
239,67 €
14,41 €
0,799 €
0,455 €
17 15.11.2023
225,26 €
14,52 €
0,751 €
0,310 €
18 15.12.2023
210,74 €
14,85 €
0,790 € lisaks poole kuu intress ja viivis kuni kuu lõpuni
0,256 €
19 15.01.2024
195,89 €
14,97 €
0,367 € poole kuu 4,5% intress ja 12,5% viivis
0,021 €
8,94 €
16,75 €
Kokku: 247,35 €
7.6.Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda VÕS § 113 lg 1 2. ls sätestatud määras viivist iga osamaksega tasumise viivitamise eest kokku summas 16,75 eurot. Vastav arvestus kohtuotsuse tegemise aja seisuga (19.01.2024) on välja toodud eeltoodud tabelis.
8.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (haldustasu, sissenõudmiskulu ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.
9.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hagiavaldus osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 247,35 eurot, intress 8,94 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 2. ls ettenähtud määras kohtuotsuse tegemise aja seisuga (19.01.2024) 16,75 eurot ning alates kohtulahendi tegemisest (20.01.2024) kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
10.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 705,68 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
11.1.Hagis toodud tsiviilasja hind on 705,68 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue oleks sellisena esitatud) oleks 303,96 eurot (43%).
11.2.Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 43% ulatuses kostja kanda ja 47% ulatuses hageja kanda.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja esindajakulu summas 358 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
12.1.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv kogusummas 75,25 eurot (175 x 78%).
12.2.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka
vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.
12.3.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 2 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 240 eurot (2 x 120 eurot), millisest kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 103,20 eurot (240 x 78).
12.4.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 8,60 eurot (20 x 78%).
12.5.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 187,05 eurot, millest riigilõiv 75,25 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 8,60 eurot ja esindajakulu 103,20 eurot.
13.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
14.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
15.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.08.2023, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku, e-posti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.