Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-111023

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja) 23. juulil 2022 krediidikonto lepingu nr KK3840543, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 1002,90 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama arvete alusel, kuid laenu katteks makseid teostanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal lepingust tulenev põhivõlg summas 1002,90 eurot. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 10. oktoobril 2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu lõppenuks alates 25. 2(4)

2-23-111023 oktoobrist 2022. Esialgne võlausaldaja loovutas 26. oktoobril 2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Lepingus leppisid pooled intressimääraks 39,73% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10. augusti 2022 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10. oktoobri 2022 osamakseni summas 71,44 eurot (5,08+33,22 +33,14). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal lepingust tulenev intressi võlgnevus summas 71,44 eurot. Esialgne võlausaldaja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Lepingust tulenev sissenõudmisega seotud kulud moodustavad kokku 50,00 eurot, s.h: 07. detsembri 2022 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 04. jaanuari 2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 24. jaanuari 2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, 09. veebruari 2023 neljanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1002,90 eurot ülesütlemise järgnevast päevast alates, s.o 27. oktoobrist 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 11. juulini 2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras, s.o 39,73% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 281,65 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 12. juulist 2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 39,73% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks P OÜ ja kostja vahel 23. juulil 2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3840543 tulenev võlgnevus 1002,99 eurot, intress 71,44 eurot, viivised 281,65 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 1002,90 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 39,73% aastas, alates 12. juulist 2023. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv summas 315 eurot ja õigusabikulud summas 527 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus edastas hagimaterjalid kostjale isiklikult kostja tööandja vahendusel 17. juulil 2023. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 31. juuliks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 1002,90 eurot, intress 71,44 eurot, viivised 281,65 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 1002,90 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 39,73% aastas, alates 12. juulist 2023. 3(4)

2-23-111023 Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 315 eurot ja õigusabikulude summas 527 eurot, kokku 842 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 315 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 527 eurot. Hageja märgib õigusabi osutamisel kulutatud ajaks 3,0 tundi ehk 507 eurot: täiendavate dokumentidega tutvumine ja nende analüüs ning hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule, millele lisandub 20 eurot tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 507 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 169 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 253,50 eurot (169 x 1,5), millele lisandub TsMS § 4842 alusel 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 588,50 eurot (315+20+253,50). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.