2-22-148825/9 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

7.Mõista T. T. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

24.augustiks 2020 ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges tähtpäeva saabunuks 31. augustil 2020. Kasutustingimuste p 4.4 kohaselt loetakse, et Telia on kaotanud viivituse tõttu huvi seadme tagastamise vastu, kui klient ei tagasta seadet või ei võimalda Telial seadet lepingu kohaselt ära viia 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest. Sellisel juhul loobub Telia seadme tagastamise nõudest ja nõuab kliendilt selle asemel lepingus toodud suuruses kahjuhüvitist lepingu rikkumise eest ning Teliale tekitatud kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata. Seadmete kasutuslepingu nr 919214 tingimuste kohaselt on lepingu rikkumise kahjuhüvitis seadme Digiboks Arris VIP5305 eest alates teisest aastast 74 eurot 25 senti. Kuna kostja ei tagastanud Teliale kasutusse võetud seadet, siis esitas Telia kostjale 31. augustil 2020 arve, mis sisaldas kahjuhüvitist summas 74 eurot 25 senti. Kostja ei ole arvet tasunud. Telia loovutas 27. mail 2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning võlgnevust ei tasunud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile: 10. juunil 2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 17. augustil 2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 21. novembril 2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmisel kulusid ja juhindudes võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt põhivõla tasumist summas 1111 eurot 7 senti, intressi summas 68 eurot 72 senti ja sissenõudmiskulusid summas 35 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Järelmaksulepingu p 3 kohaselt on viivis kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras ehk 0,066% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 6. märtsi 2023 seisuga, on sissenõutavaks muutunud viivise summa 705 eurot 94

4.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskuludena on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 67 eurot 12 senti ja hagiavalduse esitamisel 282 eurot 88 senti, kokku 350 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Hageja on kandnud ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Hagejale osutati õigusabi 3 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja esitas nõude sideteenuse lepingust tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud sarnaseid hagisid sadu. Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on sisuliselt piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus ajakulu 3 tundi ja 30 minutit täies mahus põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu trafaretse hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1 tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas turuhinnaga. Hageja esindajakulu on seega vajalik ja põhjendatud 1 tunni, s.o 120 euro ulatuses (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 490 (350 + 20 + 120) euro ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 490 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste