Avaldaja: Svea Finance AS (registrikood 11200943), lepinguline esindaja Triinu Tarsalainen Võlgnik: M. M. (isikukood xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada avaldaja Svea Finance AS (registrikood 11200943) ning võlgniku M. M. (isikukood xxxx) vahel 14.01.2024 sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Võlgnik M. M. tunnistab tema vastu käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuet summas 1909,50 eurot (s.o põhiosa 1874,50 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 35 eurot).
1.2.Võlgnik M. M. kinnitab, et tasub võlgnevuse kokku summas 1909,50 eurot Svea Finance AS-ile maksegraafiku alusel alates 05.02.2024 igakuiste maksetena 19 kuu jooksul Svea Inkasso OÜ arveldusarvele xxxx Xxxx pangas selgitusega „Võlanõue nr. xxxx, M. M.“ alljärgnevalt: Osamakse Tähtpäev Makse nr
Võlgnikul on õigus maksegraafikus toodud summad tagastada avaldajale ennetähtaegselt.
1.4.Juhul, kui võlgnik tasub osaliselt või hilineb käesoleva kompromissmääruse resolutsiooni punktis 1.2. fikseeritud kuumaksete tasumisega rohkem kui 5 (viis) päeva, on avaldajal õigus nõuda võlgnikult punktis 1.2 nimetatud võlasummade kohest tasumist ja esitada kompromissmäärus täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu võlgniku varale.
1.5.Kompromissmääruse resolutsiooni punktis 1.2 fikseeritud tähtajaks tasumata põhiosa võlgnevuselt kohustub võlgnik tasuma avaldajale maksmise tähtpäevast möödunud iga päeva eest viivist 0,034200% põhisumma võlgnevuselt. Viivise arvestamine lõpeb võlgnevuse tasumise päeval.
1.6.Võlgnevuse tasumisel lähtutakse VÕS § 415 lg-st 1, mille kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks; neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
1.7.Avaldaja kinnitab, et juhul, kui võlgnik täidab nõuetekohaselt kompromissmääruse resolutsiooni punktis 1.2. sätestatud kohustused, siis puuduvad avaldajal nõuded võlgniku vastu.
2.Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-151512.
4.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Svea Finance AS esitas 19.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2136,41 euro saamiseks. Kohus tegi 21.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.12.2023 aadressil xxxx. Pooled esitasid 08.01.2024 kohtule kompromisslepingu.
2.Seoses kohtule kompromisslepingu esitamisega lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 09.01.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Kohus palus 10.01.2024 määrusega pooltele tähtaja kompromisslepingu täpsustamiseks. Pooled esitasid 14.01.2024 täpsustatud kompromissi.
4.Avaldaja Svea Finance AS ning võlgniku M. M. vahel 14.01.2024 sõlmitud kompromissi kohaselt paluvad pooled kinnitada nende vahel sõlmitud kompromiss selles sätestatud tingimustel ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-151512. Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-23-151512 menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 ja 2 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kohtuistungi toimumist kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Avaldaja kinnitab, et on teadlik, et tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama võlgniku vastu vaidluses samal alusel sama hagi eseme suhtes. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita.
5.Tuginedes TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 (kolme) päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
8.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-23-151512 lõpetamisele.
9.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
10.Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 (kolmele) päevale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 ja tuleb rahuldada.
11.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
12.Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
13.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.
Lõpetada tsiviilasja 2-23-151512 menetlus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.