Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Edasikaebamise kord

2-18-3787 Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 27.04.2018 määrusega välja K Lu pankroti. 25.06.2019 lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas K Lu kohustustest vabastamise menetluse ning määras võlgniku usaldusisikuks K Lu. Kohtumääruse kohaselt kohustati usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruanne. 25.06.2019 kohtumääruse kohaselt olid võlgnikul tasumata järgnevad pankrotiseaduse § 153 lg 1 p-s 2 toodud rahuldamisjärgu nõuded:

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 329.42 eurot. xxx osaühing - 4554.42 eurot; Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu - 491.89 eurot; AS xxx - 5392.89 eurot.

Võlgnik on pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist esitanud aruanded järgnevatel kuupäevadel: 03.07.2020, 25.06.2021, 21.03.2022, 21.09.2023. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt töötas võlgnik perioodil 28.02.2020 - 01.04.2021 xxx osaühingus õigusnõustajana, xxx 100-200 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik töövõimetoetust ja puudega tööealise inimese toetust kokku keskmiselt 500 eurot kuus. Perioodil 15.05.202115.11.2021 sai võlgnik töötuskindlustushüvitist kuni 260 eurot kuus. Võlgniku igakuised kulud on ligi 500 eurot. Püsikulud kannab võlgnik, kuid vajadusel aitavad õed. Võlgnik saab toetust toidupangast. Töö otsimisel on olnud takistuseks võlgniku raske puue (puudeaste 80%), tema vanus ja puuduv inglise keele oskus. Võlgnik on teinud väljamakseid võlausaldajale kokku summas 146.,49 eurot. 24.10.2023 esitas võlgnik taotluse võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on võlgnik alates 12.05.2011 olnud raske puudega isik (töövõime kaotus 80%). 05.04.2018 tuvastati võlgnikul raske puue ja puuduv töövõime kuni 03.04.2023. 26.04.2023 töövõime otsusega nr xxx tuvastati võlgnikul puuduv töövõime kuni 03.04.2028 ning Sotsiaalkindlustusameti 27.04.2023 otsusega nr xxx tuvastati võlgnikul keskmine puue aastani 03.04.2028. Võlgnik on võlgadest vabastamise menetluse ajal otsinud tööd ja töötanud osalise koormusega xxx osaühingus alates 28.02.2020 kuni 01.04.2021. Peale seda halvenes võlgniku tervis märgatavalt ning ta oli sunnitud tööst loobuma töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1 alusel. Alates 12.05.2021 kuni 07.03.2022 oli võlgnik arvel Eesti Töötukassas ja otsis tervisele sobivat tööd, kuid ei leidnud seda, sest tema tervis ei lubanud täiskohaga töötada ning osalise tööajaga tervisele sobivat tööd oli raske leida. See tekitas võlgnikul täiendavat depressiooni ja meeleolu kõikumisi. Võlgnik käib igakuiselt psühhiaatri vastuvõtul ja tarvitab ravimeid, mis hoiavad meeleolu stabiilsena (põhidiagnoos bipolaarne meeleoluhäire). Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav, et võlgniku tervis paraneb ning ta on võimeline tulevikus töötama rahuldamaks võlausaldajate nõudeid. Hoolimata seadusest tulenevast kohustusest ei ole võlgnikul olnud kohustust teha võlausaldajatele väljamakseid (sissetulek ei ole ületanud miinimumtöötasu), kuid ta on seda iga aasta teinud oma

2-18-3787 töövõimetoetusest ja puudega tööealise inimese toetusest. Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid võlgniku vabastamist tema veel täitmata kohustusest. 06.11.2023 andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku taotlusele võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks. 06.11.2023 esitas võlausaldaja aktsiaselts xxx seisukoha, milles jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 15.11.2023 esitas xxx osaühing seisukoha, milles toob välja, et tunnustatud nõue, mille ulatuses ei ole võlausaldaja xxx osaühing raha saanud on 3937.32 eurot. Võlausaldajale on laekunud võlgniku poolt kokku 617.10 eurot (247.65 eurot - 03.07.2020; 218.61 eurot - 20.06.2021; 150.84 eurot 21.09.2023), mis on 13,55% kogu nõudest. xxx osaühing on seisukohal, et kolme aasta jooksul tehtud makseid ei saa lugeda arvestatavaks nõude rahuldamiseks. Kohtu põhjendused Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 1 kohaselt menetluse tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 25.06.2019, seega täitus menetluse algatamisest kolm aastat 25.06.2022 ja menetluse algatamisest täitub seitse aastat 25.06.2026. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. PankrS § 175 lg 11 kohaselt peab kohus hindama, kas võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgnik on teinud väljamakseid võlausaldajale kokku summas 1461,49 eurot. Võlgnik on võlgnevusi tasunud sotsiaaltoetustest. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus tuvastas, et K L ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

2-18-3787 PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötas perioodil 28.02.2020-01.04.2021. Töötuna oli võlgnik arvel alates 15.05.2021 kuni 15.11.2021. 05.04.2018 tuvastati võlgnikul raske puue ja puuduv töövõime kuni 03.04.2023. xxx töövõime otsusega nr xxx tuvastati võlgnikul puuduv töövõime kuni 03.04.2028. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudega tööealise inimese toetus. Töö otsimisel on olnud takistuseks võlgniku raske puue (puudeaste 80%), tema vanus ja puuduv inglise keele oskus. Arvestades võlgniku töövõime puudumist, ei ole töökoha mitteotsimine etteheidetav tegu. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruanded. Aruannetele on lisatud pangakonto väljavõtted ja kuludokumendid. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. PankrS § 173 lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Võlgnikul on õigus jätta PankrS § 173 lg 5 alusel usaldusisikule üle andmata tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 4 järgi peab usaldusisik sama paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25%, kui kohus ei ole määranud teisiti. Võlgniku sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg-s 1. Arestida ei saa sissetulekut või selle osa, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 alusel iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Eeltoodust tulenevalt võib võlgnik töötasust jätta endale selle osa, millele seadusest (nt TMS § 132 lg 1-2) tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5) või osa, mis vastab PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud määrale (25%), kui see on suurem PankrS § 173 lg-s 5 sätestatud tulu mittearestitavast osast (vt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16, p 13.2). Alates 12.05.2011 on võlgnik olnud raske puudega (töövõime kaotus 80%) isik. 05.04.2018 tuvastati võlgnikul raske puue ja puuduv töövõime kuni 03.04.2023. 26.04.2023 töövõime otsusega nr xxx tuvastati võlgnikul puuduv töövõime kuni 03.04.2028 ning Sotsiaalkindlustusameti 27.04.2023 otsusega nr xxx tuvastati võlgnikul keskmine puue aastani 03.04.2028. Võlgniku sissetulekuks on olnud peamiselt töövõimetoetus ja puudega tööealise inimese toetus. Võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid nimetatud toetustest. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Arvestades võlgniku tervislikku seisundit ja keerulist majanduslikku olukorda, ei pea kohus põhjendatuks pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 25.06.2026. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

2-18-3787 Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et K L tuleb PankrS § 175 lg 11 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K Lu pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K Lu pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab K Lu kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K L vabastada usaldusisiku kohustustest tema kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.