Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

KIRJELDAV OSA

Elisa Eesti AS (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi D. V. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 125 eurot 61 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 36 eurot 27 senti ja edasiulatuva viivise. Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS (Teleteenused) AS ja kostja vahel 30. oktoobril 2018 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise leping nr L-1117110, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid ja/või seadmete rendi- ja/või müügilepingu(te)ga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu(te) alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Elisa Eesti AS (Teleteenused) AS-le. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa

Eesti AS (Teleteenused) AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS (Teleteenused) AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja jättis tasumata arvete eest, mille maksetähtajad saabusid 2019. aasta juunis, juulis, augustis, septembris ja oktoobris. Kostja võlgnevuse põhisumma on 125 eurot 61 senti. Vastavalt Elisa Teleteenused AS üldtingimuste p 7.10 järgi on hagejal õigus nõuda rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,07% kalendripäevas. Hageja nõuab viivist seadusjärgses viivisemääras. Hageja arvestab viivist viimase arve sissenõutavaks muutunud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o 1. novembrist 2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 3. mail 2023. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 36 eurot 27 senti. Hageja palub kohtul lisaks välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Hagejale osutati õigusabi 2 tundi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Hageja esitas nõude sideteenuse lepingust tuleneva põhivõla ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud sarnaseid hagisid sadu. Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on sisuliselt piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus ajakulu 2 tundi täies mahus põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu trafaretse hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1 tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on juristist esindaja puhul samuti liiga kõrge ning vastab pigem vandeadvokaadi tunnitasu suurusele. Kohus peab põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindajakulu on seega vajalik ja põhjendatud 1 tunni, s.o 100 euro ulatuses (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 220 (100 + 20 + 100) euro ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 220 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.