OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht: Jõe tn 2a, Tallinn, e-post: [email protected]) P P (volikirja alusel, e-post:xxx) M M (isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista M Milt OÜ GS Core kasuks kostja ja xxx AS vahel 10.11.2019. a sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus 1 684 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend neli) eurot 17 senti.
3.Jätta hagi rahuldamata intresside, viivise ja sissenõudekulude osas.
Jätta hageja põhjendatud menetluskulud 42,65 % ulatuses kostja anda.
4.1.Välja mõista M Milt OÜ GS Core kasuks menetluskulud 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot ja 56 senti. 1(8)
4.2.Välja mõista M Milt OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (266,56 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, kui TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kajas peab sisalduma viide käesolevale tagaseljaotsusele, tahteavaldus kaja esitamiseks, samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt ja menetluse taastamiselt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
2(8)
1.OÜ GS Core esitas 15.09.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M Mi vastu 3 338,67 euro võlgnevuse nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 21.09.2023. a tegi kohus makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 20.11.2023. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 10.11.2019. a xxx AS-iga väikelaenulepingu nr xxx, mille kohaselt laenas laenuandja kostjale 2 500 eurot. Laenu kogukulu oli 3 753,50 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul, osamakse suurusega 77,15 eurot kuus. Esimene osamakse tuli tesotada 10.12.2019. a ja viimane osamakse 10.11.2023. a. Laenulepingus lepiti kokku intressimäär 19,90% aastas, viivitusintress 0,06% päevas ja krediidikulukuse määr 24,61% aastas. Igakuine lepingu haldustasu oli 1,50 eurot kuus. Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud kohaselt. Kostja tasus 9 esimest osamakset viivitusega, alates 10 osamaksest kuni 12 osamakseni on kostja poolt toimunud tasumine osaliselt, tasumata on intress ja lepingu haldustasu. Alates 13 osamaksest kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust, mistõttu ütles laenuandja 28.04.2021. a lepingu erakorraliselt üles, edastades kostjale sellekohalise teate. Lepingu ülesütlemisele eelnes 30.03.2021. a kostjale lepingu rikkumisest meeldetuletus, mis edastati kostjale lepingus märgitud postiaadressile. Kostja oli laenulepingu täitmisel maksetega viivituses rohkem kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega ning käesolevaks hetkekes moodustas kostja võlgnevus summas 419,30 eurot. Lisaks sisaldas eeltoodud teatist infot, et kui kostja määratud tähtajaks võlgnevust täielikult ei tasu, ütleb xxx AS laenulepingu üles ning võõrandab lepingust tulenevad nõuded inkassoettevõttele. Lepingu ülesütlemisega muutub sissenõutavaks laenulepingust tulenev summa koos võlgnevusega (6 530,66 eurot) ning lisanduvad sissenõudmiskulud. Kostja ei ole tasunud võlgnevust ka pärast lepingu erakorralist ülesütlemist. Lepingu ülesütlemisel saabusid 28.04.2021. a kõikide osamaksete tähtajad ja kostjal on tekkinud põhinõude võlgnevus summas 2 058,45 eurot (osamaksed alates 13. osamaksest), 9 osamakse intressi eest võlgnevus summas 241,70 (vastavalt maksegraafikus toodud 10. osamaksest alates 10.09.2021. a kuni lepingu ülesütlemiseni 28.04.2021. a), viivis 8,28 eurot (28.09.2020. a kuni 28.04.2021. a), lepingu haldamisega seotud kulud 12 eurot (8 osamakset), sissenõudekulu 25 eurot (5 osamakse tasumise viivitus). Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega GS Core OÜ-le 28.04.2021. a. Vastustustundliku laenamise põhimõtte järgimises eesmärgi tõendamiseks kontrollis krediidiandja kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt sh rahvastikuregistrist, taust.ee, Creditinfo Eesti AS, xxx AS-i grupi ettevõtted. Krediidi väljastamisel on kostja poolt märgitud sissetulekud 1 000 eurot, arvestatud sissetulek 1 016,57 eurot, kohustused 200 eurot, laenu maksimaalne summa 7 624 eurot. Laenusaaja omas sissetulekuid xxx, ülalpeetavad puudusid, kliendil puudus xxx leping. Pangasisesest süsteemist xxx, mis koondab endas väikelaenude andmeid, nähtus, et kliendil pole kohustusi. Pangasisesest süsteemist xxx, mis koondab endas pangaüleseid andmeid, nähtus, et klient pole kasutanud muid pangateenuseid. Aktiivseid võlgnevusi ei olnud. Esialgse võlausaldaja analüüsi tulemusena jõudis ta järeldusele, et kostja on laenukõlbulik (kostja igakuine kuumakse 77,15 eurot ei ole niivõrd kõrge, et oleksid raskendanud tema igakuist toimetulekut ja kostja ei oleks ka sellise kuumaksega laenu puhul muutunud maksejõuetuks). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 2 058,45 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1 150,68 eurot, intress 241,70 eurot, lepingu haldustasu 12 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja alates 16.09.2023. a viivis põhinõudelt 2 058,45 eurolt 0,06% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Menetluskulud summas 455 riigilõiv ja esindaja õigusabikulud 170 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lgs 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. 3(8)
2.Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates 05.12.2023. a. Kohus edastas 05.12.2023. a kohtudokumendid kostjale tema enda poolt avaldatud (2-23-126557, 2-23-126944) ja registris märgitud e-posti aadressile. Kohus saatis 06.12.2023. a kostjale dokumendid registris märgitud aadressile xxx. Dokumendid tagastati märkega, et kostja palus dokumendid saata Omnivaga aadressile xxx. Kohus edastas 15.12.2023. a dokumendid kostja poolt märgitud aadressile xxx. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 20.12.2023. a TsMS § 326 sätestatud korras postkasti panekuga. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega
3.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.
6.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendused osaliselt.
7.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
8.Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.xxx AS ja kostja sõlmisid 10.11.2019. a lepingu mille alusel sai kostja laenu limiiti 2 500 eurot. Kostja on füüsiline isik, kes võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st nimetatud laenulepingut saab pidada tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes. Puudub vaidlus, et kostjale on laen välja makstud.
10.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses 4(8)
enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
11.30. märtsil 2023. a on krediidiandja edastanud kostjale teate täiendava tähtaja andmise kohta kohustuse täitmiseks ja selgitanud nõude täitmata jätmisega kaasnevaid tagajärgi. Krediidiandja on selgitanud, et kui nõuet ei täideta, siis ütleb krediidiandja lepingu üles ja loovutab nõude hagejale.
12.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. xxx AS on loovutanud oma nõude hagejale.
13.Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja on kasutanud laenu ja kostjal on tekkinud lepingu täitmisega võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
14.Võlaõigusseaduse tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb Eesti seaduse sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega kooskõlaliselt. Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbija kaitseks kehtestatud direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija taotlust ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).
15.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
16.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
17.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja vahendajal tuleb tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel; 5(8)
-arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; -aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; -teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades seaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.Riigikohus on enne KAVSi kehtima hakkamist krediidiasutuste kohta järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena võib ta olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
19.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seda ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Krediidivõimelisuse hindamise osas selgitas hageja, et krediidiandja on teinud päringu maksehäirete registrisse (maksehäired puudusid) ja taust.ee registrisse. Krediidiandja on veendunud, et krediidivõimelisust on korrektselt hinnatud. Krediidiandja poolt teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline.
20.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või 6(8)
lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse jooksul olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.
21.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai laenu 2 500 eurot ning on kohustuste katteks tasunud 815,83 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1 684,17 eurot.
22.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu oli laenulepingu intressimääraks 0%, seega on põhjendatud viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb seega jätta rahuldamata.
23.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et vastavalt eelmistes punktis väljatoodule ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.
24.Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 1 684,17 eurot, ülejäänud osas jääb hagiavaldus rahuldamata.
25.Vastavalt TsMS § 468 lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud
26.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust jätab kohus põhjendatud menetluskulud 42,65 % ulatuses kostja kanda ning 57,35 % ulatuses hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on 625 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes (42,65%) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 266,56 eurot. 7(8)
Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.