Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 8.jaanuaril 2024 teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus Tsiviilasja number
2-22-129715
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
40 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja P. M. Kostja: A. V. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)
Menetluse liik Resolutsioon
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A. V. vastu võla väljamõistmiseks
2.Välja mõista A. V.t võlgnevus 40 (nelikümmend) eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses A. V. kanda
Välja mõista A. V.lt hagimenetluse kulud 395 (kolmsada üheksakümmend viis) eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Edasikaebamise kord Hageja nõue
1.OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista A. V.lt (edaspidi kostja) hageja kasuks 40 eurot, millest leppetrahvi võlgnevus on 30 eurot ja sissenõudekulu 10 eurot ning menetluskulud ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduki numbrimärgiga XXX (edaspidi ka sõiduk) omanik/vastutav kasutaja oli leppetrahvi väljastamise ajal kostja, kes
parkis sõiduki 14.02.2020 EP opereeritavale parkimisalale Tartu mnt 15 (EP25) Tallinn, parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati kostjale leppetrahvinõue number 1481 4022 0153 1057, võlgnevuse summa 30 eurot, maksetähtaeg 28.02.2020, mis on käesoleva ajani tasumata. Vaidlusaluse parkimisala sissesõidul oli EP esitanud parkimistingimused, millega ta esitas omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. EP tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. EP esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. EP tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, püüdes kostjale kohustuse täitmist meelde tuletada. Parkimistingimuste rikkumisest tulenev leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Hagejal tekkisid tasumata leppetrahvinõude sissenõudmisega sissenõudmiskulud 10 eurot. Kohtueelselt saatis EP tähitud meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile. Selle toimingu jaoks pidi EP tegema ka tasulised päringud Transpordiametile ning rahvastikuregistrile, et tuvastada sõiduki omaniku isik ja elukoht. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Kostja ei ole vastuväidet esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Kostja vastuväidete kokkuvõte
3.Vastuväite kohaselt ei tunnista kostja nõuet täies ulatuses. Hageja (üürileandja) ja Eltika Engineering OÜ (üürnik) vahel oli sõlmitud leping, mille tulemusel sõidukile XXX oli väljastatud parkimiskaart XXX, millega oli lubatud parkida tsoonis EP25 perioodil 01.02.202029.02.2020 ja sama perioodi eest oli väljastatud arve 9406667. Kostja ei nõustu, et parkimiskaart XXX ei kehtinud, kuna arve oli tähtaegselt tasumata ja EP väljastas kreeditarve. Hageja ei ole lepingut erakorraliselt üles öelnud, kuid väljastas trahviteate. Kostjale teadaolevalt pole üürnikule edastatud kreeditarvet 2022335, kohtule esitatu on koostatud tagantjärele 17.08.2022 14:11. Üürnik tasus arve 9406667, millele hageja oli väljastanud kreeditarve 2022335 summaga 70,62 eurot, täissummas 128,00 eurot 29.05.2020. Hageja oleks pidanud teada saama, et arve tasuti. Kui ta võttis tasu, siis ta kinnitas tagantjärele, et parkimiskaart XXX lubas parkida tsoonis EP25 perioodil 01.02.2020-29.02.2020, seega leppetrahv 1481 4022 0153 1057 on tühine. Hageja pidi teadma, et kostja ekslikult tasus parkimistasu. Kostja arvab, et hageja on alusetult rikastunud võttes tasu nii arve 9406667 alusel, kui ka mobiilparkimise abil samas tsoonis17.02.2020, 18.02.2020, 19.02.2020, 20.02.2020 ja 21.02.2020 kokku 60,00 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja
väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
5.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli parkimise ajal kostja. Pooltel ei ole ka vaidlust antud asjaolu üle. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 14.02.2020 EP opereeritavale parkimisalale Tartu mnt 15 (EP25) Tallinn parkimisalale, mille eest talle väljastati 14.02.2020 leppetrahvinõue number 1481 4022 0153 1057, võlgnevuse summa 30 eurot, maksetähtaeg 28.02.2020 ning, et sõiduki armatuurlaual ei ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos
fotodega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole sõidukit numbrimärgiga XXX hageja parkimisalale parkinud. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti, oleks alustanud mobiilset parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga.
6.Kostja vastuväited selle kohta, et leppetrahv 1481 4022 0153 1057 on tühine põhjustel, et sõidukile XXX oli väljastatud parkimiskaart XXX hageja ja Eltika Engineering OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel, millega oli lubatud parkida tsoonis EP25 perioodil 01.02.202029.02.2020, ei välista leppetrahvinõude rahuldamist, kuna hageja on mobiilse parkimise väljavõttega, arvega nr 9406667, parkimislepingu üldtingimustega, kreeditarvega 2022335 ja kliendi aasta väljavõttega tõendanud, et sõiduki parkimise eest ei ole leppetrahvi väljastamise kuupäeval - 14.02.2020, tasutud ning, et parkimiskaart XXX ei kehtinud, kuna arve oli tähtaegselt tasumata ja EP väljastas seetõttu kreeditarve. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. EUROPARK ESTONIA OÜ parkimisloa ostu- ja kastutustingimuste punkti 4.1. järgi kohustub üürnik tasuma üürileandjale igakuiselt lepingu eseme kasutamise eest üüri. Parkimisõiguse annab õigeaegselt täies ulatuses tasutud arve. Punktidest 6.6 ja 7.2 tulenevalt puudus hagejal kohustus kostjat teavitada, sest pool võis lepingu ilma etteteatamata üles öelda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohtustust oluliselt rikkunud ja kui lepingu ütleb erakorraliselt üles üürileandja, lõpetatakse automaatselt parkimisloa kehtivus. Eeltoodust tulenevalt võis hageja keelduda parkimisõiguse andmisest seni, kuni kostja on tasunud parkimisperioodi eest esitatud arve. Väljavõttega kliendile 106447 koostatud arvete kohta perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2020 on tõendatud, et hageja koostas kreeditarve 29.02.2020 arvele nr 9406667, maksetähtajaga 12.02.2020. Kreeditarve on tehtud perioodile 14.02.2020 kuni 28.02.2020, kuna leping lõpetati 14.02.2020 seoses võlgnevusega. Seega on kostja väide, et kreeditarve nr 2022335 on koostatud tagant järele 17.08.2022 14:11 ebaõige. Kostja tasumine sõiduki numbrimärgiga XXX parkimise eest mobiilselt 17.02.2020 kuni 22.02.2020, annab alust järeldada, et kostja teadis parkimiskaardi nr XXX mittekehtivusest arve tasumata jätmise tõttu. Kostja väited, et hageja on alusetult rikastunud ei ole kooskõlas hageja esitatud tõenditega. Nii nähtub kostja vastusest ja esitatud tõendist, et arve nr 9406667 tasuti alles 29.05.2020. Hageja raamatupidamise andmetest nähtuvalt on enamtasutud 70.62 eurot seotud 31.05.2020 arvega 9368151, väljastatud 05.06.2019 A. V.le. Sõidukile XXX väljastatud parkimiskaarte on tellitud nii A. V. kui ka Eltika Engineering OÜ nimele. Järelikult ei ole kostja ümber lükanud hageja hagis esile toodud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et leppetrahvi väljastamise ajal 14.02.2020
ei olnud kostjal kehtivat parkimiskaarti ja parkimise eest ei olnud tasutud ka mobiilselt.
7.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse 10 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Hageja nõudekirjaga on tõendatud, et kohtueelselt saatis ta e-kirja teel nõudekirja kostja e-maili aadressile [email protected], mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 10 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
9.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 219-10324 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud.
10.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot; menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Hageja lepinguliseks esindajaks on EFTA Legal OÜ töötaja, tunnihinnaga 110 eurot. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Lepingulise esindaja kulud koosnevad vastuväitega tutvumisest, kirjavahetusest kostjaga, hagiavalduse koostamisest, lisade komplekteerimisest, riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisest 2 tundi, kostja 08.11.2022 vastusega tutvumisest ning sellele hageja taotluse koostamisest ja maakohtule esitamisest 30 minutit, kokku 2 tundi 30 min. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on kokku 275 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus võttes arvesse hageja esindaja tunnihinda 110 eurot, mis vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määrale, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu, kahte seisukohta ja seisukohtade avaldamiseks kogutud tõendeid kostja vastuväidetele leiab, et hageja esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses kokku 275 eurot. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 395 eurot (100+20+275). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.