Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohus määras 27.04.2022 Maire Armi L. Õ. ajutiseks pankrotihalduriks, kuulutas 05.05.2022 välja L. Õ. (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire Armi (hageja) Võlgnik võõrandas 8.05.2017 endale kuulunud korteriomandi, mis on xxxx mõttelist osa kinnisasjast nr xxxx (katastritunnusega xxxx, asukohaga Xxxx, eriomandi ese eluruumile nr xxxx) notariaalse kinkelepinguga oma isale V. Õ.le. Lisaks seadis võlgnik sama lepingu p. 3 alusel korterile enda kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse. Korteriomand, asukohaga Xxxx oli omandatud L. Õ. poolt 29. märtsil 2007.aastal, AS-ist Xxxx võetud laenu abil, hinnaga 90 754,54 eurot. Laenu jäi tagama hüpoteek, mis tagas kaaslaenutaotlejate L. Õ. ja tema isa V. Õ. poolt korteri ostuks võetud laenu. Võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuete sisust ja esitatud lisamaterjalidest tuleneb, et aastatel 2015-2017 oli L. Õ. aktiivselt tegutsev juhatuse liikmena endale kuuluvas äriühingus S osaühing (registrikood xxxx). Võlgnik andis äriühinguga seotud kohustuste võtmisel isiklikke käendusi, sealhulgas sõlmis võlgnik: Xxxx AS-ga käenduslepingu 02.05.2017; AS-ga Xxxx käenduslepingu 02.03.2017; Xxxx AS-ga käenduslepingu 29.09.2015. Korteriomandi kinkeleping tehti vahetult peale suuremate käenduslepingute sõlmimist, mis on iseloomulik oma vara peitmisele. Võlgnik tunnistati Pärnu Maakohtu 06. 07.2021. a otsusega kriminaalasjas xxxx süüdi KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi ning karistuseks mõisteti (kaks) aastat vangistust. Lisaks arvati KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.04 kuni 12.04.2017.a, s.o 3 (kolm) päeva. Samuti luges kohus KarS § 65 lg 1 alusel viidatud kriminaalasjas mõistatud karistus kaetuks Harju Maakohtu 09.10.2019.a otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõistis kohus võlgnikule 5 (viis) aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestas kohus alates 24.04.2019.a, mil L. Õ. asus kandma kriminaalasjas nr xxxx mõistetud karistust. Koos M. R. L., V. T. ja M. Š. pani võlgnik tahtlikult toime kelmuse suures ulatuses ja isikute grupi poolt. Kokkuvõtvalt pettis võlgnik liisinguandjaid, tekitades liisinguandjatele kahju ca 230 000 eurot. Kohus rahuldas ka Xxxx tsiviilhagi ning mõistis solidaarselt M. R. L. ja L. Õ.lt AS Xxxx kasuks 69 945,03 eurot. Samuti rahuldas kohus AS Xxxx tsiviilhagi ning mõistis solidaarselt M. R. L. ja L. Õ.lt AS Xxxx kasuks 146 850,61 eurot. Võlgnik sai 10.04.2017 vahistamisel teada, et teda ähvardab nii võimalik vangistus kelmuse toimepanemise eest kui ka ulatuslik kahjunõue, mistõttu asus võlgnik tegema vajalikke ettevalmistusi ennast varatuks muutmisel. Seetõttu vähem kui kuu aega pärast vabastamist sõlmis võlgnik oma isaga (kostja I) kinkelepingu, millega võõrandas võlgnik oma ainsa likviidse vara (korter) isale, seades seejuures enda kasuks ka tähtajatu isikliku kasutusõiguse. Võlgnik oli teadlik, et taoline tegevus võib kindlasti kahjustada liisinguandjatest võlausaldajate huvide, kellele võlgnik oli tekitanud kahju ning kellelt võlgnik võis oodata nõuete esitamist. Võlgniku pankrotimenetluses on esitatud teises rahuldamisjärgus nõudeid kokku summas 476 329,61 eurot. Muud vara võlgnikul ei ole ning muul viisil nõudeid pankrotimenetluses rahuldada ei ole võimalik. Tõenditest nähtuvalt oli tagasivõidetava tehingu tegemise hetkel võlgnikul ka teisi võlausaldajaid, kelle huve võlgnik koos oma lähikondsega teadlikult kahjustama asus.

L. Õ.le on ajutine haldur määratud 27.04.2022, s.o vähem kui viis aastat tehingu toimumisest. Tulenevalt PankrS § 118 lg 2-st on tagasivõitmise tähtaeg kolm aastat pankroti väljakuulutamisest. Seega on hagi esitatud tähtaegselt. Isikliku kasutusõiguse leping on sõlmitud lähikondsega ja 5 aasta jooksul ajutise halduri nimetamisest. Vaidlusaluse tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada võlgniku tahtest. Konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Võlausaldajate teadlikku huvide kahjustamist tõendab ka võlgniku soovi jätta tegelikult korter tähtajatult enda kasutusse, teadaolevalt enda elukohana, kuid samal ajal vältida selle sattumist võimaliku pankrotivara hulka, kinkelepingu p.3, milles on seatud korterile L. Õ. kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus. Tagasivõitmise hagi rahuldamise järel on kostjal kohustus tagastada võlgnikule korter, andes nõusoleku vastava asjaõigustehingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Seega käesolevas asjas tuleks kinketehingu kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamise järel rahuldada ka pankrotihalduri nõue kohustada kostjat I tagastama kinnistu võlgniku pankrotivarasse. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellel vastu. Kostja I oli aastatel 2015-2017 juhatuse liige temale kuuluvas äriühingus Xxxx ja andis äriühingu kohustuste võtmisel isiklikke käendusi. Kostja I sõlmis Xxxx AS-ga käenduslepingu 02.05.2017; AS-ga Xxxx käenduslepingu 02.03.2017.a ja Xxxx AS-ga käenduslepingu 29.09.2015. OÜ Xxxx tegeles autode ostmise-müümisega, auto remondiga, peamiselt diagnoosimise ja elektrooniliste komponentide remontimisega, chip-tuninguga ning fotograafiaga. OÜ-s Xxxx oli palgal fotograaf, kes käis üle maailma spordi üritusi pildistamas. Alates 2016.a. hakkas OÜ Xxxx tegelema ka rasketehnikaga. Kostja I viibis 24.04.2019.a. kinnipidamisasutuses kriminaalasjas nr xxxx tehtud otsuse tõttu, milles ta mõisteti süüdi KarS § 184 kohaselt narkootilise aine käitamises. Kostja I viibis 10.04.2017.a. kuni 12.04.2017.a. vahi all, mil teda hirmutati ja sunniti andma tema äripartnerite vastu ütlusi. Kostja 1 vahistamisel põhjuseks oli tema äripartnerite tegevus. Kostja I võttis talle süüks pandava kelmuse omaks põhjusel, et ei soovinud riskida pikema vanglas viibimisega, kuna ta nagunii viibis juba vanglas kohtuotsuse kriminaalasjas nr xxxx alusel karitust kandmas. Kostja 1 vabanes vanglast 2021.a. detsembris enne tähtaega. Kriminaalasja nr xxxx tõendid olid kogutud Pärnu politseikapteni I. V. poolt, kes mõisteti süüdi tõendite tekitamises ja tõendite võltsimises. Kostja I ei saanud kuidagi vahistamisel eeldada, et ta mõistetakse süüdi. Kinkeleping kostjate vahel sõlmiti 08.05.2017.a. ja selle põhjuseks oli Kostja 1 soov Eestist ära kolida Berliini. Korteri ostmiseks võeti AS-ist Xxxx 29.03.2007.a. laenu 90 813 eurot, kus laenulepingu järgselt olid kostjad mõlemad laenusaajad. Hageja väide, et kostja I pidi aru saama, et selline tehing põhjustas võlausaldajatele kahju, on alusetu. Kostja I viibis vangistuses perioodil 24.04.2019.a. kuni 23.12.2021.a. kriminaalasjas xxxx jõustunud kohtuotsuse alusel. Mistõttu tema äriühingu tegevus lõppes ootamatult ega võimaldanud enam liisingumakseid maksta.

Creditinfo maksehäire raporti kohaselt jäi Xxxx OÜ Xxxx-le võlgu 26.03.2019.a. seisuga. Samas ei ole AS Xxxx ja Xxxx AS Xxxx OÜ maksehäiret kajastanud. Creditinfo maksehäire raport näitab selgelt, et Xxxx OÜ makseraskused tekkisid alles märtsist 2019, seega ajast mil kostja I läks kinnipidamisasutusse. Enne 2019.a. kevadet ei olnud Xxxx OÜ-l ühtegi võlgnevust. Korteri võõrandamine kaks aastat varem ei ole seostatav 2019.a. kevadel toimunuga. Võlgnik tasus alates lepingu sõlmimise hetkest 29.09.2015 kuni 03.04.2019 põhiosa maksetena ära 24 343,25 eurot. Kostja I 08.05.2017.a. sõlmitud kinkelepingut kehtetuks tunnistamiseks peab olema seos võlgnevuste ja väidetavalt võlausaldajate huvide kahjustamise vahel otsene ja konkreetne. Kostja 1ei olnud teadlik ega saanud olla teadlik 10.04.2017.a., et teda võidakse vahistada 24.04.2019.a. narkootilise aine käitamise eest, millega talle mõisteti vangistus. Kostja I 10.04.2017.a. kinnipidamine kriminaalmenetluses xxxx ja alles 24.04.2019.a. vangi minek kriminaalasjas nr xxxx, millest alates tekkisid Xxxx OÜ-l võlad, mida võlgnik käendas, ei ole omavahel seostatavad ning ei ole ajaliselt ega potentsiaalsete võlgnevuste tekkimises ette nähtav. Xxxx OÜ 2017.a. majandusaasta aruande kohaselt oli 2016.a. kasumiks 47 649 EUR ja 2017.a. kasumiks 40 262 EUR 217 556 EUR müügikäibe juures. Xxxx OÜ 2017.a. konto väljavõtte kohaselt oli ettevõtte kreeditkäive 160 202,13 EUR, millele lisandus veel sularahakäive summas 57 353,87 EUR. Xxxx OÜ 2018.a. konto väljavõtte kohaselt oli ettevõtte kreeditkäive 643 511,22 EUR, millele lisandus veel sularahakäive suuremas ulatuses, kui 2017.a. Xxxx 2019.a. konto väljavõtte kohaselt oli ettevõtte käive kontol perioodil 01.01.2019 kuni 30.04.2019.a. 68 817,49 EUR. Kostja I ettevõte oli perioodil 2017-2019 aprill maksejõulised, suutes ära teenindada kõik olemasolevad kohustused. Kostja I enda 2017.a. konto väljavõtte kohaselt oli tema kontol sissetulekuid 82 479,88 EUR eest, lisaks sularaha, mis tekkis ettevõtlusest. 2018.a. konto väljavõtte kohaselt oli sissetulekuid 126

000,45 EUR.

Kuna kostjad olid kaaslaenusaajateks, siis oli neil kokkulepe, et kostja II võtab laenukohustused üle, kui kostja I Eestist ära kolib. Kostja I vangistuses viibimise ajast tasus laenumakseid kostja II. Isiklik kasutusõigus sai seatud seetõttu, et kostja I soovis Saksamaale kolimise korral siiski säilitada elukoha ka Eestis. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Pankrotihalduril on kohustus teha pankrotivara suurendavaid toiminguid, sealhulgas esitada tagasivõitmise hagisid PankrS § 109–111 järgi. PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Seega on hageja õigustatud ja kohustatud hagi esitama. PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel koostoimes PankrS § 109 lg 1 sätestatuga, tunnistab kohus kinkelepingu kehtetuks, kui see on sõlmitud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist; kahjustab võlausaldajate huve ja võlgnik muutus kinkimise tõttu maksejõuetuks ning kinkeleping on sõlmitud lähikondsega. Kasutusõiguse lepingu tunnistab kohus PankrS § 110 lg 1 p 4 alusel kehtetuks, kui tehing oli tehtud viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist; tehing kahjustab võlausaldajate huve ning see oli teadlik ja tehingu teine pool oli võlgniku lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. Pooltele ei ole vaidlust selle, et võlgnikule määrati ajutine haldur 27.04.2022 ja võlgniku pankrot kuulutati välja 05.05.2022. Kostjale I kuulus korteriomand, mis on xxxx mõttelist osa kinnisasjast

nr xxxx (katastritunnusega xxxx), asukohaga Xxxx ja võlgnik võõrandas vaidlusaluse korteriomandi 8.05.2017. notariaalse kinkelepinguga oma isale V. Õ.le ning seadis korteriomandile enda kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse. Järelikult on tehingud tehtud viie aasta jooksul ajutise halduri määramisest või pankroti väljakuulutamisest ning tehing on tehtud lähikondsega. Kohtuasja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas tehinguga kahjustati võlausaldajate huve ning kas seda tehti tahtlikult, samuti on vajalik välja selgitada, kas võlgnik muutus tehingu tegemisel maksejõuetuks. Võlausaldajate huvide kahjustamise ja maksejõuetuks muutumise tõendamise kohustus lasub hagejal. Maksejõuetus on PanksS § 1 lg 2 alusel võlgniku püsiv võimetus oma kohustusi täita. Asjaolu, et isiku puudub registreeritud vara, näiteks kinnistu, ei tähenda, et ta on varatu ja võimetu oma kohustusi täitma. Pole vaidlust, et kostja I oli maksejõuetu pankroti väljakuulutamise ajal. Tehingu tagasivõitmisel tuleb kindaks teha kas vaidlustatud tehingu tõttu muutus kostja I maksejõuetuks. Pole vaidlust, et kostja I kohustusteks, mille tõttu tema pankrot välja kuulutati, olid käenduslepingud, mille kostja I oli sõlminud temale kuulunud äriühingu kohustuste täitmiseks. Kohtule esitatud kostja I pankroti väljakuulutamise määrusest nähtub, et kostja I vastu esitas võlausaldaja Xxxx AS nõude tulenevalt kohtu pärast seda, kui kohtu 30.09.2020 otsusega rahuldati võlausaldaja hagiavaldus ja mõisteti välja solidaarselt Xxxx OÜ-lt ja võlgnikult võlausaldaja kasuks 90 563,72 ning viivis laenulepingu nr xxxx põhinõude 14 805,85 eurot tasumata osalt viivisemääraga 0,05% päevas alates 15. juulist kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui 12 316,99 eurot. Võlgnik kohustust ei täitnud. Võlausaldaja esitas 06.10.2020 avalduse täitemenetluse algatamiseks. Ajutine haldur on märkinud, et kostja I muutus varatuks 2017.aastal. Kostjad on kohtule esitanud Xxxx OÜ majandusaasta aruanded 2016 ja 2017 aasta kohta, millest nähtub, et äriühing oli maksevõimeline. Pole ka vaidlust selles, et kostja I äriühing suutuis teenindada liisingumakseid kuni 2019.aasta kevadeni. Kostjad on esitanud ka muid tõendeid Xxxx OÜ varalise seisu kohta (Creditinfo väljavõtted, ja konto väljavõtted). Kohtu hinnangul ei ole praeguse vaidluse kese selles, kas kostjale I kuulunud äriühing suutis oma kohustusi täita, kuid asjaolu, et kostja I oli tegutseva äriühingu ainuosanik, näitab, et kostja I ei olnud varatu. Kohtule esitatud kostja enda pangakontor väljavõtetest nähtu, et kostja I oli 1017. ja 2018. aastal maksevõimeline, sest tema sissetulek oli vastavalt 2017.a 82 479,88 eurot ja 2018.a 126 000,45 eurot. Kohtu hinnangul ei saa pidada isiku, et kel on pidev sissetulek ja kelle omandis on tegutseva äriühingu osa, varatu ja ka maksejõuetu. Järelikult ei ole täidetud nõude eelduseks olev maksejõuetuks muutumise nõue. Kohtu hinnangul ei muutunud kostja I kinkelepingu sõlmimisel maksejõuetuks, sest tal oli endiselt varalisi vahendeid, mille arvelt ta oleks saanud oma kohustusi täita. Samuti täitis liisinglepingust tulenevaid kohustus kinkelepingu sõlmimise ajal kostjale I kuuluv ettevõte. Kohtu hinnangul on oluline märkida, et kostja I oli ise põhivõlgniku juhatuse liige ja täitis seega teadlikult ettevõtte kohustusi. Kostja I teadmine on ka põhivõlgniku teadmine, seega sai kostja I kindel olla, et ettevõte kui põhivõlgnik täidab oma võetud kohustusi. Võlausaldajate huvide kahjustamine ei saa olla abstraktne vaid peab olema konkreetne. Hageja kohustuseks on välja tuua, et leidub põhjuslik seos kostja I tegevuse ja maksejõuetuks muutumise vahel ning võlausaldajate huvid said kahjustada. PankrS § 109 lg 1 mõttes on pankrotimenetluse võlausaldajaid isikud, kelle huvid peavad kohustuse täitmise tõttu olema kahjustatud tagasivõitmise hagi esitamise ajal. Võlausaldajad ja nende nõuded ei pea olemas olema tagasivõidetava tehingu tegemise ajal. Kohus nõustub hageja

käsitlusega, et võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks kinke puhul ei oma tähtsust see, kas konkreetsed võlausaldajad olid olemas kinkimise ajal. Kohtu hinnangul oli kostja I võlausaldajate võimalikest nõuetest teadlik, sest kostja i oli temale kuuluva äriühingu juhatuse liige ning pidi teadma võimalikest nõuetest nii äriühingu kui ka tema enda kui käendaja vastu. Kostja I väited selle kohta, et ta on kriminaalasjas juhuslikult või õiguskaitse organite poolt toimepandud pettuse tõttu süüdi mõistetud, on ainetud. Kohus ei käsitle kostja I väiteid tema suhtes korraldatud kriminaaluurimise ja süüdimõistmise osas. Kostja I on süüdi mõistetud, tema suhtes on kohtuotsus jõustunud. Seega on tema väited selle kohta, et ta ei ole süüdi või tema süü seisnes vaid halbade äripartnerite valikus, kohatud. Kohtud on leidnud, et kostja I suhtes oli piisavalt kohaselt kogutud tõendeid, mis kinnitasid tema süüd ja osalust kriminaalkorras karistatavas tegevuse, olenemata sellest, kas mõni õiguskaitseorganites töötanud isik, kes oli seotud tema suhtes süüdistuse esitamisega, on omakorda tõendite võltsimises süüdi mõistetud. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et kostja I pidi kinkelepingu tegemise ajal olema liisinguandjate poolt esitatavatest võimalike kahjunõuetest teadlik või vähemalt selle võimalusega arvestama. Samuti pidi kostja I arusaama, et oma vara võõrandades vähendab ta oma võimalusi võimalike nõudeid rahuldada. Kohtule ei ole veenev kostja I selgitused, et ta soovis Berliini kolida ning võõrandades korteri seetõttu, et kostjal II on omanikuna kergem korterit hooldada ja üürile anda. Kostjad ei ole kohtule esitanud veendavaid tõendeid Berliini kolimise ettevalmistusest. Vara üürile andmist, laenu maksmist ja vara hooldamist saab korraldada ka teistsuguseid õiguslikke instrumente kasutades nagu näiteks volituse andmisega. Seega ei ole korteriomandi võõrandamine kohtu hinnangul selleks vajalik. TsMS 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus tagas hagi ja tegi 06.04.2023 ja 24.04.2023 hagi tagamise määruse, millega kandis hagi tagamise korras kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud kinnistu xxxx mõttelise osale (katastrinumbriga xxxx, asukohaga Xxxx) eelmärge V. Õ. (isikukood xxxx) omandi osale L. Õ. (pankrotis, ik xxxx) pankrotihaldur Maire Arm kasuks, tulevase asjaõiguse omandamise nõude tagamiseks. Samuti kandis kohus hagi tagamise korras märkus käesoleva tsiviilasja avalikustamise kohta registriossa nr xxxx kantud kinnistu xxxx mõttelise osale (katastrinumbriga xxxx, eriomandi ese eluruumile nr xxxx, asukohaga Xxxx). Täiendava määrusega tagas kohus hagi ja kandis kinnistusraamatusse kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud Xxxx asuvale V. Õ.le (Õ., isikukood xxxx) kuuluvale kinnisasjale L. Õ. (pankrotis, isikukood xxxx) kasuks, mis tagab tsiviilasjas nr 2-23-5332 esitatud kinnisasja tagasivõitmise nõuet. Kohtu hinnangul tuleb hagi tagamise määrused tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 132 lg 1 järgi on hagi hind 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks tehti kohtulahend. TsMS § 165 lg 1 järgi vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. TsMS § 173 lg 1 ja 174 lg 1 järgi määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja summa suuruse. Pankrotimenetluses kuuluvad menetluskulud tasumisele pankrotipesast. Kostjatele on osutatud õigusabi kokku 22,5 tunni ulatuses hinnaga 190 eurot tunni eest kokku summas 4275 eurot, millele lisandub käibemaks summas 855 eurot, kokku 5130 eurot.

Kohtu hinnangul ei saa kostjad nõuda õigusabikulude hüvitamist taotluste eest, mis jäid kohtu poolt rahuldamata. Kostjad on esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks, menetluskulude tagatise saamiseks, mis mõlemad jäid rahuldamata. Kostja esindaja on märkinud 16.10.2023 kohtuistungi ajakuluks 50 minutit, kuid kohtuistungi kestis 20 minutit. Kostjate 22.11.2023 esitatud menetlusdokument koosneb peaasjalikult hageja väidete ümber kirjutusest. Esindajal on selleks kulunud 4 tundi ja 25 minuti. Kohtu hinnangul ei ole kostja esindaja menetluskulude nimekiri seetõttu tõsikindel ja kohus vähendab menetluskulude suurust 25 % võrra. Kostjatele tuleb hüvitada menetluskulud tunni eest summas 3802,50 eurot koos käibemaksuga. Menetluskuludelt tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.01.2024 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.