5.Määrus toimetada kätte V.X-ile ja võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldajad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 14.01.2019 määrusega kuulutati välja V.X (pankrotis) pankrot.
2.Pärnu Maakohtu 03.06.2019 kohtumäärusega lõpetati V.X pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. 03.06.2024 täitus viis aastat võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.Võlgnik on esitanud kohtule 04.06.2020, 14.07.2021, 09.12.2025 ja 13.12.2025 aruanded. Esitatud aruannetes on antud ülevaade võlgniku olukorrast ja sissetulekutest. Võlgnik esitas kohtule ka taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.
4.Kohus andis 11.12.2025 kirjaga võlausaldajatele võimaluse avaldada seisukohta V.X taotluse osas.
5.Võlausaldaja Creditmarket OÜ ja ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ ei nõustu kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega, kuna võlgnik ei ole väljamakseid teinud ning leiavad, et V.X tuleks jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Bigbank AS kohtunõudele ei vastanud. Kohtunõudele vastanud võlausaldajad kinnitasid, et nad ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et võlgnik V.X kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning V.X tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 järgi enne 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 30.06.2022. Kuna V.X kohustustest vabastamise menetlus algatati 03.06.2019, kuulub praegusel juhul kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioon. Seega on praeguseks möödunud üle 5 aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on kohtule esitanud taotluse otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 3 on kohus ära kuulanud 11.11.2025 võlgniku, kes on andnud selgitusi kohustuste täitmise kohta. Samuti on kohus andnud võlausaldajatele võimaluse olla ära kuulatud.
8.Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
9.Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lõikes 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Uue võimaluse saamiseks on võlgnikul PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgadest vabastamise menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tulutoova tegevuse või selle otsimise kohta, samuti oma sissetulekute ja vara kohta.
10.PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kui võlgnikul ei ole õnnestunud sissetulekut hankida, millest võlausaldajatele väljamakseid teha, ei kaota võlgnik siiski võimalust kohustustest vabaneda juhul, kui võlgnik tõendab, et ta on täitnud võlgniku kohustusi korrektselt läbi selle, et on teinud piisavaid pingutusi tulutoova tegevuse otsimiseks. Samuti peab kohus PankrS § 175 lg 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta. 2
11.Võlausaldajate nõuded on II järgu tunnustatud nõuded, mis moodustasid võlgadest vabastamise menetluse algatamisel kokku 3510,33 eurot. Menetluse kestel ja aruannetest nähtuvalt võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. V.X-i esitatud aruannetest nähtuvalt: -
perioodil 03.06.2019-01.06.2020 võlgnik väljamakseid teinud ei ole. Aruande kohaselt oli võlgniku sissetulekuks töötasu, mis ei ületanud ühelgi kuul töötasu alammäära;
-
perioodil 02.06.2020-31.05.2021 võlgnik väljamakseid teinud ei ole. Võlgniku sissetulekukus oli töötasu, mis ei ületanud ühelgi kuul töötasu alammäära.
-
perioodil 2021-2022 võlgnik väljamakseid ei teinud.
-
perioodidel 2022-2023 ja 2023-2024 võlgnik väljamakseid ei teinud. Kohtu nõudmisel on võlgnik esitanud puuduolevad konto väljavõtted ja dokumendid töövõimetoetuse määramise kohta. Võlgniku sissetulekuks oli töövõimetoetus, mis ei ületanud palga alammäära suurust.
Võlgnik ei ole menetlus käigus teinud ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Kõrvalekaldeid võlgniku sissetulekute osas kohus ei tuvastanud. Samuti ei oma võlgnik muud vara, mille arvelt nõudeid võlausaldajatele tasuda. Võlgnik on kohtule esitanud järgnevad Eesti Töötukassa otsused: 31.10.2017 otsus nr 117040144, 04.11.2022 otsus nr TVT/22/056252, 26.06.2024 otsus nr TVT/24/031518 ja 31.05.2025 otsus nr TVT/25/026774. Nimetatud otsustest nähtub, et V.X-ile on määratud osaline töövõime ning talle on perioodidel 27.10.2022–16.10.2023, 06.06.2024–05.06.2025 ja 06.06.2025 kuni vanaduspensini eani on määratud töövõimetoetus (dtl 385-396). 11.11.2025 toimunud ärakuulamisel võlgnik selgitas oma äärmiselt rasket olukorda, et käis küll tööl, kuid palk oli väga väike. Võlgnik tunnistas, et ei ole korrektselt aruande esitamise kohtustust täitnud. Perekondlike probleemide tõttu (õe surm, ema haigestumine) on unustanud aruandeid esitada. Lisaks tunnistas võlgnik, et ei ole sisuliselt arusaanud, mis kohustusi tuleb tal täita ja mida tuleb kohtule esitada.
12.Kohus leiab, et võlgnik on vastavalt oma teadmistele ja võimalustele täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud, et võlgnik on jätnud võlausaldajatele üle andmata PankrS § 173 mõttes tulu, millele saanuks sissenõuet pöörata. Kohus hinnanud võlgniku poolt esitatud aruandeid ja pangakonto väljavõtteid, nähtub et võlgnik on saanud töötasu, mis on jäänud oluliselt alla töötasu alammäära. Kohtule esitatud Eesti Töötukassa otsustest nähtub, et alates 2022 on võlgnikule määratud osaline töövõimetus ning lisaks töötasule oli võlgniku sissetulekuks ka töövõimetoetus. Käesolevalt on V.X oma ema hooldajaks (see nähtub ka Eesti Töötukassa 31.05.2025 otsusest nr TVT/25/026774, dtl 391) ning seetõttu ei saa V.X tööle minna. Töötamise registri andmete kohaselt töötas V.X perioodil 20.09.2019–08.03.2020 X AS-is toitlustuse saaliteenindajana, perioodil 08.06.2020–11.08.2020 töötas XXX Korteriühistu majahoidjana, perioodil 12.08.2020–18.02.2024 töötas XXX OÜ-s puhastusteenindajana, perioodil 01.07.2022– 25.08.2022 töötas XXX OÜ-s puhastusteenindajana (dtl 560-562). Käesoleval juhul leiab kohus, et võlgnik ei ole menetluse ajal kogumis kahjustanud võlausaldajate huve ja vastavalt oma teadmistele ning võimalustele täitnud oma kohustusi. Võlgnik on teeninud sissetulekut, millest ei pidanud väljamakseid tegema. Võlgniku sissetulek on jäänud oluliselt alla töötasu alammäära ning saanud töövõimetoetust. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 61 alusel töövõimetoetusele ei saa pöörata sissenõuet. Olgugi, et võlgnik on jätnud aruandeid tähtajaks esitamata, ei ole V.X oma sissetulekuid varjanud. Kohus arvestades, et võlgniku maksejõuetus on tekkinud kiirlaenude võtmise tagajärjel, pankrotimenetluse algatamise ajal oli võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus ning võlgnik on menetluse jooksul olnud töötamisega hõivatud. Võlgnik on esitanud osalise töövõime otsused, mistõttu ei ole kohtul alust võlgniku sõnades kahelda. Kohtu hinnangul on ustavad võlgniku selgitused, et tal on probleeme tervisega ning seetõttu on talle määratud ka osaline töövõime. Kahe aasta pärast on V.X vanaduspensionär. Hetkel on V.X oma ema hooldaja, mistõttu ei saa oodata, et võlgnik asuks tööle. 3
Sellest tulenevalt on käesolevaks ajaks lõppenud võlgniku jaoks võimalused võlausaldajate nõudeid edaspidiselt täita. Kohus on arvamusel, et võlgnikele ei saa panna menetluses ebarealistlikke ootusi tulu teenimiseks. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et on töötanud, kuid töötasu on olnud väga väike. Praegusel juhul on võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus ning hooldab oma haiget ema, kes vajab pidevat järelevalvet ja hooldamist. Seega ei saa ka V.X-ilt oodata tööle asumist ja suurema tasuga töökoha leidmist ning suurema tulu teenimist või töötamist mitmel töökohal. Kohus on tuvastanud, et võlgnik on välja võtnud 2022 veebruar pensionifondist tulu (s.o 4240,84 eurot). Nimetatud summa on kulunud võlgniku igapäevasteks kuludeks. Kohtu hinnangul on võlgnik pensionifondist saadud tulu osas olnud hooletu. Kohus, arvestades võlgniku äärmiselt keerulist majanduslikku olukorda ja ka tervisega seotud probleeme, ei ole käsitle kohus antud juhul pensionifondist saadud tulust väljamaksete tegemata jätmist süülise rikkumisena. Reeglina tavainimene ei pruugi aru saada, et ka pensionifondist saadud tulust tuleks võlausaldajatele väljamakseid teha. Samuti ei ole ka kohus seda võlgnikule selgitanud. Seega kohus leiab, et võlgnik pole vara varjanud ega süüliselt eelistanud ühtesid võlausaldajaid teistele. Kohtu hinnangul puuduvad alused kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Lisaks võtab kohus arvesse, et kõik V.X pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded. Nõuete aluseks on suuresti jõustunud maksekäsu määrused, mis vastavalt selleaegsele praktikale tähendas automaatset nõude tunnustamist. See tähendab aga, et kohus ei ole nõuete aluseks olevate lepingute puhul sisuliselt kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja lepingute kehtivust ega teinud kindlaks, kas võlausaldajal oli õigus nõuda võlgnikult peale põhivõla muid summasid ning kui suur võis nõude esitamise ajal põhivõla tegelik jääk olla (vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tulnuks ka kõik võlgniku poolt enne pankrotimenetlust tasutud summad arvestada põhivõla katteks). Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt nt Riigikohtu 30.10. 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19).
13.Kohus, arvestades, et kohustusest vabastamise tähtaeg on saabunud (03.06.2024), leiab, et konkreetse juhtumi asjaolud annavad aluse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja vabastada võlgnik kohustustest. Vastupidisele järeldusele ei anna alust ka võlausaldajate seisukohad menetluse lõpetamise osas.
14.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul on praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel.
15.PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.