Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2025, Haapsalu
Tsiviilasja number
2-18-18634 (menetlus nr 3)
Tsiviilasi
Võlgnik V.X (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: V.X (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Võlausaldajad:
perioodil 03.06.2019-01.06.2020 võlgnik väljamakseid teinud ei ole. Aruande kohaselt oli võlgniku sissetulekuks töötasu, mis ei ületanud ühelgi kuul töötasu alammäära;
-
perioodil 02.06.2020-31.05.2021 võlgnik väljamakseid teinud ei ole. Võlgniku sissetulekukus oli töötasu, mis ei ületanud ühelgi kuul töötasu alammäära.
-
perioodil 2021-2022 võlgnik väljamakseid ei teinud.
-
perioodidel 2022-2023 ja 2023-2024 võlgnik väljamakseid ei teinud. Kohtu nõudmisel on võlgnik esitanud puuduolevad konto väljavõtted ja dokumendid töövõimetoetuse määramise kohta. Võlgniku sissetulekuks oli töövõimetoetus, mis ei ületanud palga alammäära suurust.
Võlgnik ei ole menetlus käigus teinud ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Kõrvalekaldeid võlgniku sissetulekute osas kohus ei tuvastanud. Samuti ei oma võlgnik muud vara, mille arvelt nõudeid võlausaldajatele tasuda. Võlgnik on kohtule esitanud järgnevad Eesti Töötukassa otsused: 31.10.2017 otsus nr 117040144, 04.11.2022 otsus nr TVT/22/056252, 26.06.2024 otsus nr TVT/24/031518 ja 31.05.2025 otsus nr TVT/25/026774. Nimetatud otsustest nähtub, et V.X-ile on määratud osaline töövõime ning talle on perioodidel 27.10.2022–16.10.2023, 06.06.2024–05.06.2025 ja 06.06.2025 kuni vanaduspensini eani on määratud töövõimetoetus (dtl 385-396). 11.11.2025 toimunud ärakuulamisel võlgnik selgitas oma äärmiselt rasket olukorda, et käis küll tööl, kuid palk oli väga väike. Võlgnik tunnistas, et ei ole korrektselt aruande esitamise kohtustust täitnud. Perekondlike probleemide tõttu (õe surm, ema haigestumine) on unustanud aruandeid esitada. Lisaks tunnistas võlgnik, et ei ole sisuliselt arusaanud, mis kohustusi tuleb tal täita ja mida tuleb kohtule esitada.
Sellest tulenevalt on käesolevaks ajaks lõppenud võlgniku jaoks võimalused võlausaldajate nõudeid edaspidiselt täita. Kohus on arvamusel, et võlgnikele ei saa panna menetluses ebarealistlikke ootusi tulu teenimiseks. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et on töötanud, kuid töötasu on olnud väga väike. Praegusel juhul on võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus ning hooldab oma haiget ema, kes vajab pidevat järelevalvet ja hooldamist. Seega ei saa ka V.X-ilt oodata tööle asumist ja suurema tasuga töökoha leidmist ning suurema tulu teenimist või töötamist mitmel töökohal. Kohus on tuvastanud, et võlgnik on välja võtnud 2022 veebruar pensionifondist tulu (s.o 4240,84 eurot). Nimetatud summa on kulunud võlgniku igapäevasteks kuludeks. Kohtu hinnangul on võlgnik pensionifondist saadud tulu osas olnud hooletu. Kohus, arvestades võlgniku äärmiselt keerulist majanduslikku olukorda ja ka tervisega seotud probleeme, ei ole käsitle kohus antud juhul pensionifondist saadud tulust väljamaksete tegemata jätmist süülise rikkumisena. Reeglina tavainimene ei pruugi aru saada, et ka pensionifondist saadud tulust tuleks võlausaldajatele väljamakseid teha. Samuti ei ole ka kohus seda võlgnikule selgitanud. Seega kohus leiab, et võlgnik pole vara varjanud ega süüliselt eelistanud ühtesid võlausaldajaid teistele. Kohtu hinnangul puuduvad alused kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Lisaks võtab kohus arvesse, et kõik V.X pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded. Nõuete aluseks on suuresti jõustunud maksekäsu määrused, mis vastavalt selleaegsele praktikale tähendas automaatset nõude tunnustamist. See tähendab aga, et kohus ei ole nõuete aluseks olevate lepingute puhul sisuliselt kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja lepingute kehtivust ega teinud kindlaks, kas võlausaldajal oli õigus nõuda võlgnikult peale põhivõla muid summasid ning kui suur võis nõude esitamise ajal põhivõla tegelik jääk olla (vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tulnuks ka kõik võlgniku poolt enne pankrotimenetlust tasutud summad arvestada põhivõla katteks). Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt nt Riigikohtu 30.10. 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19).
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.