Elke Kuressaare OÜ hagi ÖSEL PROJEKT OÜ vastu võlgnevuse nõudes Hagist loobumise avalduse lahendamine, menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elke Kuressaare OÜ lepingulised esindajad vandeadvokaat Piret Kergandberg, vandeadvokaadi abi Liis Venelaine Kostja: ÖSEL PROJEKT OÜ (
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Elke Kuressaare OÜ avaldus hagist loobumiseks ning lõpetada asja menetlus.
2.Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Määrata kindlaks hagejale Elke Kuressaare OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt ÖSEL PROJEKT OÜ hageja Elke Kuresaare OÜ kasuks välja menetluskulud 975 eurot (käibemaksuta).
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (975 eurot) tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 2 p 3 ja lg 3 tulenevalt õigus esitada avaldus poole hagimenetluses tasutud riigilõivu, s.o 125 euro tagastamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Elke Kuressaare OÜ esitas 08.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1266,40 euro saamiseks. Kohus tegi 11.09.2023 võlgnikule makseettepaneku.
2-23-135831 Võlgnik ÖSEL PROJEKT OÜ esitas 25.09.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 04.10.2023 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi 12.10.2023 hagejale ettepaneku oma nõude hagiavalduse vormis esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.
2.Hageja esitas 20.10.2023 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1266,40 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
3.Pärnu Maakohtu 09.11.2023 määrusega võeti hagi menetlusse.
4.Hageja esitas 13.11.2023 kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluskulude nimekirja. Avalduse kohaselt tasus kostja 09.11.2023 hagejale 1266,40 eurot, täites seeläbi hagiavalduses esitatud põhinõude täies ulatuses. Hageja loobub tsiviilasjas nr 2-23-135831 esitatud hagiavaldusest, kuivõrd kostja on hagis esitatud põhinõude täitnud pärast seda, kui kohus hagiavalduse menetlusse võttis. Tulenevalt eelnevast palub hageja TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada tsiviilasja nr 2-23-13581 menetluse, otsust tegemata. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja rahuldas hagi nõude 09.11.2023 ehk pärast hagiavalduse esitamist (TsMS § 168 lg 5).
5.Kostja 04.12.2023 vastuses vaidles vastu hageja taotlusele jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja asus seisukohale, et kostja ei andnud hagejale põhjust hagiavalduse esitamiseks. Hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured. Hageja nõuab riigilõivu väljamõistmist kostjalt, kuid jätab märkimata, et hagist loobumise korral tagastatakse hagejale pool tasutud riigilõivust. Seega püüab hageja selles osas ebaausalt rikastuda. Arvestades asja sisu ja keerukust on kostja arvates hageja taotluses näidatud õigusabikulu ilmselt ebamõistlik. Ei tundu mõistlik, et lihtsa teenusearvest tuleneva nõude (mida on ka osaliselt tasutud) maksmapanekuks hagiavalduse koostamisele kulub professionaalsel menetlusosalisel 7 tundi, eriti arvestades, et hagiavalduse sisuosa moodustab umbes 3 lk teksti. Ka ei saa menetluskulude nimekirja koostamist pidada menetluskuluks, mida saaks üldse kostjalt välja mõista (hageja taotluse viimane kulurida punktis 8). Kostja hinnangul võiks arvestades hagiavalduse sisu ja asja keerukust mõistlikuks pidada menetluskulusid kokku kuni 3 tunni ulatuses. Kostja leiab aga, et kuna hageja esitas hagiavalduse olukorras, kus talle oli teada, et kostja tasub põhivõla lähiajal ära, peaksid kõik menetluskulud jääma hageja enda kanda.
6.Hageja 10.12.2023 vastas kostja 04.12.2023 seisukohale. Kostja on 04.12.2023 kohtule esitanud paljasõnalise väite justkui ta tasus hagejale võlgnevuse vastavalt hageja ja kostja suulisele kokkuleppele. See väide ei vasta tõele. Hageja ja kostja ei ole sõlminud asja lahendamise kohta mistahes kokkulepet. Samuti on vale kostja väide, et ta tasus võlgnevuse enne, kui talle sai teatavaks, et hageja on esitanud hagiavalduse. E-toimikust nähtuvalt tegi kohus menetlusse võtmise määruse 09.11.2023. Hagejale saabus etoimiku teavitus menetlusse võtmise määruse tegemisest 09.11.2023 kell 12:04. Seda fakti tõendab hageja kuvatõmmisega e-toimiku teavituskirjast lisas 1. Eelduslikult saabus kostjale teade samal kellaajal. Veidi enam kui 2,5 tundi pärast menetlusse võtmise määruse pooltele teatavaks tegemist, 09.11.2023 kell 14:47, tegi kostja hagejale võlgnevuse tasumiseks pangaülekande. Seda fakti tõendab hageja Coop panga kinnitusega, mille hageja esitab lisas 2. Seega on ilmne, et kostja tasus hagejale võlgnevuse 2,5 tundi pärast seda, kui talle sai teatavaks hagiavalduse esitamine. Võlgnevuse tasumise aluseks ei ole poolevaheline kokkulepe nagu kostja on viidanud, vaid asjaolu, et kostjale sai teatavaks hagiavalduse esitamine. Seejuures hagiavalduse esitamisele eelnes maksekäsu kiirmenetlus. Kostja oli seega teadlik hageja nõude sisust. Kostja rahuldas hageja nõude vahetult pärast seda, kui talle sai teatavaks, et maksekäsu asi on üle antud hagimenetlusse ja hageja on esitanud hagiavalduse. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 5).
2-23-135831 Kohtu põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
8.Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine avaldusest kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Seega seoses hageja loobumisega avaldusest, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel juhul tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg-te 2 ja 5 alusel kostja kanda. Käesolevas menetluses esitati hagiavaldus kohtule 20.10.2023. Hageja poolt 10.12.2023 esitatud Coop Pank AS 07.12.2023 kinnituskirja kohaselt (dtl 74) laekus ÖSEL PROJEKT OÜ 09.11.2023 tehtud makse summas 1 266.40 eurot Elke Kuressaare OÜ kontole 09.11.2023 kell 14:47. Seega on kostja hageja nõude rahuldanud peale hagi esitamist.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda.
11.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv (315 eurot) ja õigusabikulud. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot kokku 8,5 tundi, ehk summas 1445 eurot. Lisaks kuuluvad hageja õigusabiteenuse hulka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise menetluskulud summas 20 eurot (TsMS § 4842). Hageja palub TsMS § 177 lg 4 alusel märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Kohus on seisukohal, et hagilt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 ja 139 alusel vajalik menetluskulu ja selle väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kostja on juhtinud tähelepanu sellele, et hagist loobumisest tulenevalt on hagejal õigus taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist ja seega võib kostja kohustamine hüvitada kogu hageja tasutud riigilõiv viia hageja alusetu rikastumiseni.
2-23-135831 TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist, siis pool tasutud riigilõivust tagastatakse. TsMS § lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Käesoleva juhul on hageja riigilõivu tasunud kahes osas: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 250 eurot, ehk 315 eurot, mis vastab tsiviilasja hinnale. TsMS 150 lg 2 p 2 ja lg 3 tulenevalt on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist summas 125 eurot. Seega jääb hageja poolt tasutud riigilõivust kostja kanda 250:2+65=190 eurot. Hagejal on TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel õigus esitada avaldus poole hagimenetluses tasutud riigilõivu, s.o 125 euro, tagastamiseks. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsSM § 150 lg 4 ning riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
13.Hageja on menetluskuluna välja toonud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise menetluskulud summas 20 eurot. Kohus on seisukohal, et TsMS § 4842 tulenevalt on tegemist põhjendatud menetluskuluna. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja oma nõude esmalt esitanud maksekäsu kiirmenetlusse ning kostja vastuväitest tulenevalt on nõue antud üle hagimenetlusse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise menetluskulud summas 20 eurot.
14.Hageja lepingulised esindajad on osutanud hagejale õigusabi kokku 8,5 tunnitasuga 170 eurot (käibemaksuta) ehk hagejale tekkinud kulu suuruseks on 1445 eurot. Hageja on ennast esindama valinud vandeadvokaadi ja tema abi. Kohus on seisukohal, et advokaadist esindaja tasumäär on põhjendatud ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse turuhinda. Kohtu hinnangul on õigusabiteenusele kulunud aeg osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamata. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, nõude aluseks on kaks tasumata arvet ning koos hagiavaldusega kohtule esitatud tõendite hulk on minimaalne. Ka ei ole vaidlus sellise keerukusega, et oleks põhjendatud kahe lepingulise esindaja osalemine menetluses. Kohtu hinnangul on tegemist piisavalt standardse hagiavaldusega, milliste koostamine on hageja lepingulise esindaja majandustegevuse igapäevane osa ning analoogse hagiavalduse koostamine ei ole väga ajamahukas. Kohtu hinnangul ei kulu analoogse hagi koostamisele, sh alusdokumentide komplekteerimisele ja analüüsile, enam kui kolm tundi. Kostja on seisukohal, et menetluskulude nimekirja koostamist ei saa pidada menetluskuluks, mida saaks üldse kostjalt välja mõista. Kohtu hinnangul on 09.11.2023 toimingute s.o määrusega tutvumine; suhtlus kliendiga menetluskulude nimekirja ja hagist loobumise taotluse koostamine ajakulu 1,5 tundi täies ulatuses põhjendatud. Riigikohus on selgitanud, et kuna TsMS ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esinduse tõttu kandma. Selliseks kuluks on mh ka menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise ning nende dokumentide kohtule esitamise kulu (Riigikohtu 27.05.2020 määruse nr 2-18-7550 p 15). Seega on menetluskulude nimekirja koostamise kulu hüvitatav ja põhjendatud kulu.
15.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1100 eurot, millest kostja peab hagejale hüvitama 975 eurot, s.o 190 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulude ja 765 eurot (4,5 tundi * 170 eurot) lepingulise esindaja tasu hagimenetluses katteks. Hageja käibemaksu hüvitamist ei taotle.
2-23-135831 TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud.