Asjaõigus › Omandiasjad

2-23-10526

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Menetluse käik 24.07.2023. a saabus kohtusse Axxx Kxxxxhagiavaldus Ixxxx Kxxxxvastu pärandvara jagamiseks, ühisomandi lõpetamiseks. Hageja esitas 08.10.2023. a hagiavalduse täienduse. Esitatu kohaselt on hageja ja kostja xxxxxxxxxx. a surnud Axxx Kxxx pärijad (kumbki 1⁄2 suuruses mõttelises osas). Pärandvarasse kuulub korter asukohagaxxxxxxx maakond, xxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxi küla, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Axxx Kxxx ja Ixxxx Kxxx on kinnisasja ühisomanikena registrisse kantud. Kinnisasi ei ole koormatud hüpoteegiga. Axxx Kxxx ja Ixxxx Kxxxxei ole korteriomandi jagamise viisi ega ka ühisomandi lõpetamise osas kokkulepet saavutanud. Hageja korterit endale ei soovi. Lisaks taotleb hageja kolme garaažiboksi 3 garaažiboksi (registriosa nr 2581535, nr 2581735 ja nr 2579935) osas pärandavara jagamist ning ühisomandi lõpetamist. Ühe garaažiboksi väärtuseks on 2000 eurot, kokku garaažiboksid 6000 eurot. Hageja taotleb pärandvara jagamist ning ühisomandi lõpetamist kinnisasjade müümisega avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt. Alternatiivselt jätta kinnisasjad kostjale ning mõista hageja kasuks välja 1⁄2 kinnisasjade väärtusest. Kohus võttis 01.11.2023. a määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagiavaldusele kirjalikult vastama, määrates selleks tähtaja. Kostja tegi 15.12.2023. a omapoolse kompromissettepaneku. Hageja teavitas 29.12.2023. a kohut asjaolust, et nõustub kostja tehtud kompromissettepanekuga. Menetluskulud jätta võrdsetes osades poolte kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Käesolevas kompromisslepingus sisalduvatele kinnisasja käsutustehingutele kohaldatakse AÕS §-des 641, 119 ja 120 asjaõiguslepingu kohta käivat. Axxx Kxxxxja Ixxxx Kxxx on kinnisasjade (registriosa numbritega 1928835, 2581535, 2581735 ja 2579935) 1⁄2 suuruses mõttelises osas omandi üleandmises kokku leppinud. Axxx Kxxx annab üle ja IxxxxxKxxxxvõtab vastu AxxxxKxxxxx pärandvara ühisuses kuuluva omandiosa suurusele vastava mõttelise osa eelpool viidatud kinnisasjade ühisomandist. PärS § 147 teise lause kohaselt kohaldatakse pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kaasomandi sätteid. PärS § 148 lg-st 2 tulenevalt lähevad pärandvara osa omandajale üle üksnes kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus

2-23-10526 kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Käesolevas tsiviilasjas on menetluskuluks üksnes hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot. Pooled ei ole kompromissiga menetluskulude jagamise osas kokku leppinud. Hageja on välja toonud, et menetluskulud peaks jääma võrdsetes osades poolte kanda. Kohus leiab, et käesolevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 168 lg 3 ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hagejal on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel õigus taotleda kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist (s.o summas 210 eurot). Selleks tuleb kohtule esitada avaldus (TsMS § 150 lg.4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. (TsMS § 150 lg.6).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.